Otse põhisisu juurde

Tervitus radikaalsele uusaastale!

Enne selle tervituse kirja panemist lugesin läbi eelmise aasta tervituse. Kõik, mis aasta tagasi kirja sai pandud, on tänagi väga aktuaalne. Jätkuvalt tunnen puudust väärtuspõhisest majandusest, osalusdemokraatiast ning strateegilisest planeerimisest. Seega ei hakka eelmise aasta lugu ümber kirjutama ja saame hakkama lühemalt.

Kui 2010 aastal "sattusime" ootamatult imelikku seisu, kus enam polnud eesmärki, mille nimel tööd teha, siis 2011 aasta näitab ilmekalt, et liiklusohutuses ei saa olla lõpp-peatust. Eesmärk 100 hukkunut saab jälle täis.
Ka president jagas seda muret oma jõulutervituses: "Sageli oli nende õnnetuste põhjuseks kellegi hoolimatus, ka siis, kui seda varjutas hukutav enesekindlus." Paraku mitte ainult hoolimatus, vaid ka teadlik ignorantsus. Kahjuks tuli möödunud aastal kulutada palju energiat liiklusohtlikule teeprojektile, mida ametnikud hukutava enesekindlusega kaitsevad.

Jään selle juurde, mida ütlesin septembrikuus liiklusohutuse konverentsil - meil puudub visioon. Programm ei ole visioon. Rootslastel on visioon. Kui meil oleks visioon, siis tõenäoliselt oleks meil sõbralikumad ja targemad ametnikud, paremad projekteerimise normid, ohutumad teeprojektid, vähem raisatud raha, vähem vigastatuid ja hukkunuid, rohkem koostööd, rohkem innovatsiooni, rohkem lõpptarbija rahulolu, jne.

Uuelt Draakoni aastalt ootan Eestis radikaalseid muutusi kõigis valdkondades radikaalse juhtimise suunas. Muidugi ei kavatse ma ainult oodata, vaid ka ise tegutseda. Sestap alustangi aastat kapist (loe: kabinetist) välja kolimisega, mida soovitan teistelegi. Õigust ja õiglust!

Kommentaarid

  1. Hetkel tundub et 100 ei saanud täis. 99 jäi. Aga see jutu sisu ei muuda. Sest lõppeesmärk on ju null. Mida ei ole reaalne kuskil saavutada. Küll aga on võimalik sellele nullile lähemale saada. Tegemist on nagu 'absoluutse nulli' mõiste paralleeliga. Sest juhus on pime ja kõiki riskifaktoreid ei suudeta täielikult ellimineerida kusagil ega vist ka kunagi.

    VastaKustuta
  2. Ametlik lõpptulemus selgub jaanuari lõpuks, aga +/-1 ei muuda sisuliselt tõesti midagi. Kurb statistika nagunii.
    Eesmärgil ja visioonil on vahe. Mõtteviisi vahe.
    Miks on nii, et need, kes on olnud algusest peale liiklusohutuses edukad, on seda lõpuni? Eesmärk 0 võib tõesti tunduda ebareaalsena, aga sellist eesmärki ei ole ka rootslased endale seadnud. NB! Ka Rootsis on viimase 12 kuu jooksva keskmisena rohkem hukkunuid, kui mullu. Lisaks juhusele on siiski ka palju muid faktoreid, millega inimesed saavad arvestada ja midagi ka ise ette võtta. Meil on olnud pikk pime sügis, mis on oma jälje jätnud.
    Peamine on siiski see, et töö on pidev ja kõikehõlmav. Sealhulgas teeprojekte hõlmav. Me ei saa endale lubada selliseid lollusi, nagu Tartu maanteel tehakse.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun