Otse põhisisu juurde

Praktiline sild võib olla ka ilus (või ka vastupidi)

Peetri sild Norwichis, allikas: ramboll.co.uk
Hiljuti lõppenud Maailma arhitektuurifestivalil 2011 pärjati transpordi kategoorias juba kuulsaks saanud Kurilpa sild Austraalias. Tegemist on tõesti ainulaadse projektiga. Veel paarkümmend aastat tagasi võinuks selle kohta öelda "hullumeelne". Kurilpa silla projekteerimine sai võimalikuks ainult tänu spetsiaalselt selle jaoks kirjutatud analüüsitarkvarale. Muidugi oli vaja ka arhitekti, kes mastidest ja raadest koosneva silla välja mõtleks, sest insener üldjuhul ei mõtle selle peale, kuidas oma elu keerukamaks teha. Siia sobib artikkel üheksast ilusast sillast, mida ei ole kavandanud Santiago Calatrava. Hmm, võib jääda mulje, et ülejäänud maailma sillad, mida pole projekteerinud Calatrava, on koledad..
Ilusate sildade, eriti jalakäijate sildade ehitamine on vana maailma linnades muutunud lausa kinnisideeks. Igal Inglismaa linnal peab olema oma Millenniumi sild! Jalakäijate sillad on arhitektidele hea võimalus vabalt mõelda, sest jalakäijate silla koormused on väiksemad, kui teistel sildadel ning jalakäija kiirusest tulenevalt on võimalik geomeetriaga palju rohkem mängida. Suure osa Inglismaa moodsatest jalakäijate sildadest on projekteerinud Ramboll (tegelikult küll Rambolliga 2007 aastal liidetud Whitby&Bird ning 2011 aastal liidetud Gifford). Viimane tähelepanuväärne rambolli saavutus on Peter's bridge Norwichis. Sillast on rohkem pilte võimalik näha siin ja ehitusprotsessist pilte ka siin.
Bumerangina diagonaalis jõge ületav sild on efektne, sale, läbipaistev, detailideni viimistletud linnaruumi osa. Siin on tee tehtud inimese järgi, mitte inimene tee järgi. Fantastiline.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun