Otse põhisisu juurde

Lugusid haldusreformist | Missioon: lõpptarbija rahulolu

Postimehe foto Maardu viadukti purikatest
Kodanikena, maksumaksjatena, tarbijatena ja lastevanematena ootame, et meie poolt valitud rahvaasemikud, poliitikud ning riigiaparaati tööle rakendatud ametnikud teevad kõik selleks, et iga investeeritud rahaühik, iga kivinenud betooni kantmeeter, iga otsus vastab just meie ootustele. Me kõik teame, et me seda ootame, kuid samas teame ka seda, et süsteemis on jõud, mis töötavad sellele ootusele julmalt vastu. Me ei saa ju pahandada, kui linti lõigatakse. Rõõmu peab tundma! Ikkagi tehti midagi, linnuke sai kirja. Kui hiljem selguvad varjatud puudused, siis lepime, et läks nii nagu tavaliselt.
Ühest Tartu maantee teelõigust olen siin kirjutanud küllalt. See on olnud kõik ettetarkus selles mõttes, et ehitus on alles alguses. Me teame, et projekt, mille järgi ehitatakse, ei vasta lõpptarbija ootustele - see on ohtlik ja kallis. Ühest teisest projektist on ajaleheveergudel tekkinud omamoodi artiklite seeria. Täna kirjutab leht sellest, et vastvalminud sillal on ohtlikud jääpurikad, mis ohustavad maanteel liiklejaid. Ehitaja süüdistab tellijat, tellija järelevalvet. Mina süüdistan süsteemi.
Selles, et inimesed eksivad, ei ole midagi imelikku. Ainult totalitaarsed režiimid välistavad eksimisvõimaluse ja iga eksimuse eest ähvardab ränk karistus. Imelik on aga see, et meie väidetavalt Euroopaliku demokraatiaga riigis on samuti välistatud vigade parandamise võimalus. Kui on sitt projekt, siis järelikult peabki nii olema. Kui tellija on otsustanud sita projekti heaks kiita, siis tal oli ju selleks vaieldamatu õigus!? Koerad ei haugu, kui karavan möliseb.

Stephen Denning kirjutab oma raamatus väga hästi traditsioonilise juhtimise pahupooltest, mis on eriti levinud avalikus sektoris. Seda raamatut võiks tsiteerida algusest lõpuni, kuid isu tekitamiseks peate leppima siinkohal kahe lõigukesega.
The underlying principle is the same: the purpose of public sector organizations is to delight their principal stakeholders, although the constraints under which they operate sometimes make it more difficult for them to achieve that goal.
Reaalseid füüsilisi piiranguid lõpptarbija rahulolu tagamiseks tegelikult ei ole. Piirangud on inimeste endi välja mõeldud formaalsused, mis on vajalikud süsteemi, so hierarhilise riigiaparaadi olemasolu ning selle käigushoidmise protseduuride põhjendamiseks.
And yet if people can't see how the specific work they are doing on a daily basis fits into this larger mission, cynicism may set in. This is the issue often faced by people working in the public sector and at nongovernmental organizations. the mission is worthwhile, but traditional management often practiced by those organizations is dispiriting.
Tõepoolest, keskmine ametnik on motiveerimata, rutiinist ja vastuoluliste käskude täitmisest tülpinud tükitöötegija. Kuid on ka selliseid, kes selgelt eristuvad hallist massist, sest nende tegevus on selgemini suunatud kodanikele ning ei ole mõjutatud tõmbetuultest. Lihtsalt tegemist on vähese raha ja poliitikute jaoks ebahuvitava teemaga. Üheks selliseks näiteks on Maanteeameti liiklusohutuse osakond, mis on läbi aegade olnud kõige väiksema eelarvega, kuid kõige efektiivsema tegevusega osakond. Ja kas pole üllatav, et üks osakond, mitte ametkond ega liiklusohutuse eest vastutava ameti direktor, avaldab heameelt ja tänu Tujurikkuja meeskonnale roolijoodiklust mõnitava sketshi eest?

Kunagi me pidasime vajalikuks sõnastada Maanteeametile visioon ja missioon. See õnnestus meil väga hästi ja me leidsime enda tegevusele lõpptarbijast lähtuva mõtte. Tänaseks on suur osa visiooni sõnastajatest lahkunud ja ka Maanteeameti kodulehel on visioon ja missioon leitavad kusagilt menüürägastikust, mitte aga avalehelt.
Kõiki riigihankeid korraldavad süsteemis inimesed, kes panevad paika hangete reeglid, kriteeriumid, lepingutingimused. Kui need inimesed mõtleksid lõpptarbijatele, siis meil oleks sootuks teistsugused lepingud ja suhted. Maardu viadukti purikad on süsteemi nurisünnitis, konfrontatsioonile ülesehitatud lepingute tagajärg, lõpptarbijat ignoreeriv nihilism. Samas, meil kõigil on valikud, nagu kirjutab Kivirähk. Igal inimesel süsteemis on võimalik olla eurooplane või kloun.
Olukord ei ole kellegi jaoks meeldiv. Lõpptarbija süstemaatilisel ignoreerimisel on kannatajaks kõik osapooled. Mida kavatsed Sina ette võtta olukorra parandamiseks?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun