Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva detsember, 2011 postitused

Lugusid haldusreformist | Riigihange(ldus)test

Haldusest rääkides ei saa me üle ega ümber riigihangete teemast. Riik ja omavalitsused peaksid seisma meie üldise heaolu eest ja hankima meile vajalikke avalikke teenuseid eraettevõtluselt. See tähendab maksumaksja raha kulutamist riigihangete kaudu.
Eile osalesin Addenda korraldatud Riigihangete konverentsil. Osalesin peamiselt kahel põhjusel. Esiteks oli kavas PPP teema käsitlemine ja seda peamiselt Kose-Mäo teelõigu võtmes, teiseks huvitas mind põhjanaabrite kogemus innovaatilistest hangetest.
Esimesest teemast ei olegi midagi pikalt rääkida, sain toimunud diskussioonist ainult tuge oma senistele arusaamadele - PPP on kaval "petuskeem" oma kohustuste varjamiseks. Ehk siis tüüpiline "paberil-paistab-ilus" jokk-skeem. Jah, PPP on päris palju maailmas kasutatud ja selle abil on tehtud ka palju head, aga nagu me teame viimaste aastate uudistest, on finantsdistsipliin või õigemini selle puudumine üks kõige kroonilisemaid haigusi riikide majanduses. Ja selles võime s…

Aruvalla-Kose | Shit happened, so what?

Kui ma esmaspäeval lubasin selle projekti käsitlemise siin lõpetada ja turvalist liiklemist soovisin, ei osanud ma küll mõelda, et juba järgmisel päeval jääb Aruvallas inimene auto alla. Kurb sündmus, mis tänaseks on osa ebameeldivast statistikast.
Novembrikuu ilm detsembris tähendab lõputut pimedust ja ebameeldivaid liiklemistingimusi. Jalakäijatele ja ratturitele on see kõige ohtlikum aeg. Lootus, et õnnetusi ei juhtu, ei aita. Vaja on lahendusi.
Aruvalla-Kose projektis on ettenähtud rajada Ikaspalu jalgtee tunnel. Keegi on kunagi välja mõelnud, et selles kohas peaks olema tunnel, aga keegi ei oska põhjendada, miks on just selles kohas tunnelit vaja. Kui me suve alguses selle küsimuse tõstatasime, olid Aruvalla küla inimesed kohe päri, et tunnel tuleb rajada teise kohta, eelprojekti järgses kohas teda vaja ei ole. Kohalike inimeste ja ka valla hääl jäi kõrbekohinaks. Küsimus ei olnud selles, kas tunnelit on vaja ehitada, vaid selles, kellele me tunnelit ehitame? Süsteem jäi enda ju…

Aruvalla-Kose | Teised episoodid

Kes kartsid või lootsid, et ma tõepoolest kogu Aruvalla-Kose teelõigu eelprojektile liiklusohutuse auditi teen, peavad pettuma. Lihtsalt ei jõua kogu maailma ära parandada. Tänaseks on selge, et suuremalt jaolt ehitatakse ohtliku projekti järgi ning muudatusi õnnestub teha vaid pisinüanssides. Muidugi on sellest väga kahju, aga formaalset progressi ei saa ju takistada. Tee tuleb valmis ehitada, linti tuleb lõigata. Liikleja on ise loll, kui ei oska liiklusolusid õigesti hinnata...
Tegelikult ma nii ei mõtle. Ma ei arva, et joonistele vastutusest lahtiütluse kirjutamine tegelikult ka kedagi süümepiinadest võiks vabastada. Juriidiline lahtiütlus ei ole ju mentaalne. Spetsialist ei ole poliitik, kelle puhul kehtib süüdimatuse presumptsioon. Ametnikke on erinevaid..
Kuna detailset analüüsi ei jaksa teha, siis piirdun vaid ohtlike kohtade faktiloeteluga. Et siis teate, kui peaks midagi juhtuma. Sellegipoolest võib ju loota, et midagi ei juhtu..

Episood 2. Kogujateede ristmike ning kerglii…

Rail Baltics | Küsimus rööpmelaiusest

Olen põgusalt läbitöötanud AECOMi Rail Baltica uuringu ning oodatult tekkisid mõned küsimused.
Esmalt lugesin läbi eestikeelse kommenteeritud kokkuvõtte. Peab ütlema, et kokkuvõte on asjalik, ladusa ja asjatundliku tekstiga, tegemist ei ole google tõlkega. Kes iganes selle teksti autor on, võib julgelt oma CV mulle saata. Kahjuks ei ole dokumendi juures autorit toodud ja ma ei usu, et eestikeelse teksti autoriteks võiks olla hr. Elton või Hr. Kakulis.

Esimene küsimus puudutab rööpme laiust. Kohe sissejuhatusest selgub, et uuriti ainult Euroopa standardlaiusega (1435 mm) raudtee rajamise võimalust. Mitte kusagilt ei leia põhjendust, miks on vajalik just Euroopa standardlaiusega raudtee? Samuti ei leia ka viidet sellistele otsustele. Kui selliseid otsuseid ka keegi kusagil oleks teinud, siis peaks ka need baseeruma uuringutel. Uuringus on vaid selline väide:
Oluline aspekt kogu projekti jaoks on koostalitusvõime Poola ja Saksa 1435 mm rööpmelaiuste raudteevõrgustikega, kuna põhja-lõuna s…

Maanteeameti lugemisvara

Marko Mehilane kirjutab Äripäevas FIDICU Insenerist. Ma ei tea miks ta kirjutab ja kelle huve ta esindab, aga tänuväärselt kirjutab meid igapäevaselt puudutavast probleemist - raiskamisest. Maanteeameti projektides on olukord muutunud selliseks, et "liigne sekkumine" on väga tagasihoidlik kirjeldus probleemile. Sõltumatusest ei ole mõtet üldse rääkida. Rääkida saab vaid üleüldisest usaldamatusest ja ebakompetentsuse invasioonist.
Inseneri allkirja väärtus on nagu postitöötaja templi väärtus: kirja saatmise eest on makstud, järelikult võib adressaadini toimetada. Paraku on tegemist väga, väga kalli ja ülekvalifitseeritud postiteenusega.
Maanteeametil ei ole kohustust rakendada FIDIC lepingutingimusi, ega palgata omanikujärelevalve inseneri FIDICu tingimuste kohaselt. Kui aga seda on tehtud, siis enda poolt valitud reegleid võiks vähemalt püüda järgida.
Riigikontroll, auuu!?