Otse põhisisu juurde

Vaida jalakäijate viadukti kurb saatus

Suurte maantee projektide puhul on alati kõige keerulisemaks küsimuseks maantee ja kohaliku liikluse konflikti lahendamine. Kui soovime ohutut teed, siis tuleb funktsionaalselt erinevad liiklusvood teineteisest eristada. Vaida-Aruvalla teelõigul on see põhimõtteliselt õnnestunud ellu viia. Maanteelõigul ei ole ühtegi mahasõitu, kõik juurdepääsud on lahendatud kohalike teede kaudu ning teedevõrk on hierarhiline - lihtsate ja kompaktsete liiklussõlmede kaudu pääseb parempöörete abil maanteelt kohalikele teedele ja vastupidi. Konfliktide arv on viidud miinimumini. Kogu Vaida-Aruvalla lõigul on olemas paralleelne maantee, mis teenindab kohalikku maakasutust. Kui varasemalt hukkus igal aastal Vaida bussipeatuse juures vähemalt 1 inimene, siis peale teelõigu rekonstrueerimist ei ole teada ühtegi inimkahjudega õnnetust. Oma osa selles on ka Vaida jalakäijate viaduktil, mis tagab jalakäijate ja ratturite ohutu ülepääsu suure ja kiire liiklusega maanteest.
Selle viadukti kavandamisel oli lisaks ratsionaalsetele praktilistele eesmärkidele ka esteetiline eesmärk - kõik sillad ei pea olema igavad ja hallid betoontalad. Puidu, kui taastuva materjali kasutamine sillaehituses on viimase kahekümne aasta üks põnevamaid taasavastusi.
Vaida jalgtee viadukt peale avamist
Kahjuks sai Vaida viadukt oma esimese põntsu juba esimesel kasutusaastal. Lubatust kõrgema koormaga veok sõitis sillataladesse sisse. Tookordne pauk oli veel kerge, sest kannatada said alumised kaks liimtala lamelli ja kahjustused olid suhteliselt väikesed. Peale seda õnnetust paigaldati viadukti ette Tartu poolt tulles gabariidivärav, et hoiatada veokijuhte lähenevast sillast (väraval on kõrgusgabariidi märk, millel kirjas 4,8m). Viaduktialune gabariit on tegelikult 5,1m, seega legaalse veoki (kõrgus 4,0m) puhul on vaba ruum 110cm.
Sellest hoolimata on  viaduktile hiljuti tehtud korralik ümberlõikus.

Lisaks sõidutee kohal oleva tala hammustamisele on kõrval oleva tala element pikuti pooleks murtud.

Eestis on tegemist ainulaadse sillaga, kuid Skandinaavias on puidust viadukte palju. Näiteks Rootsis E4 maanteel on Vaida viadukti üks eeskujudest - Saltå jalakäijate viadukt, mis on suurepäraselt ka Google streetviews nähtav.

Rootsis ei ole muide sõidukitele kehtestatud ühest kõrguspiirangut, aga siiski ei ole neil kombeks sõita suvaliste masinate ja koormatega ning sildu rammida. Ju siis meie pead on veel erineva kujuga. Saltå viadukt on ehitatud 90ndate keskel ja Rootsis kehtib viaduktide projekteerimisel gabariidi nõudena 4,7m, millele lisatakse varu sõltuvalt konkreetse tee talihoolduse nõuetest (võimalik lumekihi paksus) ning tee vertikaalgeomeetriast! Antud juhul võib arvata, et gabariit on vahemikus 4,7..5,0m. Rootslastelt tasub järgi uurida ka seda, millega nad silda omal ajal värvisid, sest meie oleme värvi valikuga kahjuks alt läinud.

Vaida viadukt vajab nüüd tõsist remonti. Tulenevalt silla tööskeemist ei ole vähemalt esialgu tegemist ohtliku olukorraga. Hooldusmasinaid siiski sillale lubada ei maksa. Vähemalt kaks kandetala elementi vajavad vahetust, samuti nende vaheline sõlm koos vandi kinnitusega. Tuleb mõelda ka sellele, kuidas silda edaspidi hoolimatute veokijuhtide eest kaitsta. Üks võimalus on püüda silda jäigemaks teha, et ta oleks valmis kokkupõrkeid taluma. Sellega kaasneb paratamatult lisakoormust sillale. Teine võimalus, mida nii ehk naa tasuks kaaluda, on viadukti ette kõrgusanduritega foori lisamine. See tuleks lisada juba vahetult Vaida ja Aruvalla sõlmede järgi. Kui andurid registreerivad lubatust kõrgema sõiduki, siis süttib fooris punane tuli. Sõidukist tuleb teha pilt ja saata omanikule ka korralik trahv.

NB! parandasin artiklis faktivead, gabariidivärava märgil on kirjas 4,8m ja tegelik gabariit on 5,1m.

Kommentaarid

nipi ütles …
Kas peab paika väide, et too esimene silda sõitnu oli täiesti legaalne blond ehk siis ametlike paberitega?
wips ütles …
Kui keegi teab, siis kommib. See võis ju olla, et oli eriveos 4,9m ja keegi arvas, et gabariit on 5m, nagu tavaliselt. Las minna..
Marek ütles …
NSR kohaselt anti alguses MNT poolt luba gabariidist kõrgemale veosele, segadus tuli projekteerija poolelt. Klassikaline sillameeste ja teedemeeste vahelise kommunikatsiooni puudumine, ühe tehtud muudatused ei jõudnud teiseni. Minu mäletamist mööda kuulsime me mõlemad seda insenerilt, kellega koos tegime Tartu põhjaringi pakkumist.

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…