Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2011 postitused

Lugusid haldusreformist | Riigihange(ldus)test

Haldusest rääkides ei saa me üle ega ümber riigihangete teemast. Riik ja omavalitsused peaksid seisma meie üldise heaolu eest ja hankima meile vajalikke avalikke teenuseid eraettevõtluselt. See tähendab maksumaksja raha kulutamist riigihangete kaudu.
Eile osalesin Addenda korraldatud Riigihangete konverentsil. Osalesin peamiselt kahel põhjusel. Esiteks oli kavas PPP teema käsitlemine ja seda peamiselt Kose-Mäo teelõigu võtmes, teiseks huvitas mind põhjanaabrite kogemus innovaatilistest hangetest.
Esimesest teemast ei olegi midagi pikalt rääkida, sain toimunud diskussioonist ainult tuge oma senistele arusaamadele - PPP on kaval "petuskeem" oma kohustuste varjamiseks. Ehk siis tüüpiline "paberil-paistab-ilus" jokk-skeem. Jah, PPP on päris palju maailmas kasutatud ja selle abil on tehtud ka palju head, aga nagu me teame viimaste aastate uudistest, on finantsdistsipliin või õigemini selle puudumine üks kõige kroonilisemaid haigusi riikide majanduses. Ja selles võime s…

Aruvalla-Kose | Shit happened, so what?

Kui ma esmaspäeval lubasin selle projekti käsitlemise siin lõpetada ja turvalist liiklemist soovisin, ei osanud ma küll mõelda, et juba järgmisel päeval jääb Aruvallas inimene auto alla. Kurb sündmus, mis tänaseks on osa ebameeldivast statistikast.
Novembrikuu ilm detsembris tähendab lõputut pimedust ja ebameeldivaid liiklemistingimusi. Jalakäijatele ja ratturitele on see kõige ohtlikum aeg. Lootus, et õnnetusi ei juhtu, ei aita. Vaja on lahendusi.
Aruvalla-Kose projektis on ettenähtud rajada Ikaspalu jalgtee tunnel. Keegi on kunagi välja mõelnud, et selles kohas peaks olema tunnel, aga keegi ei oska põhjendada, miks on just selles kohas tunnelit vaja. Kui me suve alguses selle küsimuse tõstatasime, olid Aruvalla küla inimesed kohe päri, et tunnel tuleb rajada teise kohta, eelprojekti järgses kohas teda vaja ei ole. Kohalike inimeste ja ka valla hääl jäi kõrbekohinaks. Küsimus ei olnud selles, kas tunnelit on vaja ehitada, vaid selles, kellele me tunnelit ehitame? Süsteem jäi enda ju…

Aruvalla-Kose | Teised episoodid

Kes kartsid või lootsid, et ma tõepoolest kogu Aruvalla-Kose teelõigu eelprojektile liiklusohutuse auditi teen, peavad pettuma. Lihtsalt ei jõua kogu maailma ära parandada. Tänaseks on selge, et suuremalt jaolt ehitatakse ohtliku projekti järgi ning muudatusi õnnestub teha vaid pisinüanssides. Muidugi on sellest väga kahju, aga formaalset progressi ei saa ju takistada. Tee tuleb valmis ehitada, linti tuleb lõigata. Liikleja on ise loll, kui ei oska liiklusolusid õigesti hinnata...
Tegelikult ma nii ei mõtle. Ma ei arva, et joonistele vastutusest lahtiütluse kirjutamine tegelikult ka kedagi süümepiinadest võiks vabastada. Juriidiline lahtiütlus ei ole ju mentaalne. Spetsialist ei ole poliitik, kelle puhul kehtib süüdimatuse presumptsioon. Ametnikke on erinevaid..
Kuna detailset analüüsi ei jaksa teha, siis piirdun vaid ohtlike kohtade faktiloeteluga. Et siis teate, kui peaks midagi juhtuma. Sellegipoolest võib ju loota, et midagi ei juhtu..

Episood 2. Kogujateede ristmike ning kerglii…

Rail Baltics | Küsimus rööpmelaiusest

Olen põgusalt läbitöötanud AECOMi Rail Baltica uuringu ning oodatult tekkisid mõned küsimused.
Esmalt lugesin läbi eestikeelse kommenteeritud kokkuvõtte. Peab ütlema, et kokkuvõte on asjalik, ladusa ja asjatundliku tekstiga, tegemist ei ole google tõlkega. Kes iganes selle teksti autor on, võib julgelt oma CV mulle saata. Kahjuks ei ole dokumendi juures autorit toodud ja ma ei usu, et eestikeelse teksti autoriteks võiks olla hr. Elton või Hr. Kakulis.

Esimene küsimus puudutab rööpme laiust. Kohe sissejuhatusest selgub, et uuriti ainult Euroopa standardlaiusega (1435 mm) raudtee rajamise võimalust. Mitte kusagilt ei leia põhjendust, miks on vajalik just Euroopa standardlaiusega raudtee? Samuti ei leia ka viidet sellistele otsustele. Kui selliseid otsuseid ka keegi kusagil oleks teinud, siis peaks ka need baseeruma uuringutel. Uuringus on vaid selline väide:
Oluline aspekt kogu projekti jaoks on koostalitusvõime Poola ja Saksa 1435 mm rööpmelaiuste raudteevõrgustikega, kuna põhja-lõuna s…

Maanteeameti lugemisvara

Marko Mehilane kirjutab Äripäevas FIDICU Insenerist. Ma ei tea miks ta kirjutab ja kelle huve ta esindab, aga tänuväärselt kirjutab meid igapäevaselt puudutavast probleemist - raiskamisest. Maanteeameti projektides on olukord muutunud selliseks, et "liigne sekkumine" on väga tagasihoidlik kirjeldus probleemile. Sõltumatusest ei ole mõtet üldse rääkida. Rääkida saab vaid üleüldisest usaldamatusest ja ebakompetentsuse invasioonist.
Inseneri allkirja väärtus on nagu postitöötaja templi väärtus: kirja saatmise eest on makstud, järelikult võib adressaadini toimetada. Paraku on tegemist väga, väga kalli ja ülekvalifitseeritud postiteenusega.
Maanteeametil ei ole kohustust rakendada FIDIC lepingutingimusi, ega palgata omanikujärelevalve inseneri FIDICu tingimuste kohaselt. Kui aga seda on tehtud, siis enda poolt valitud reegleid võiks vähemalt püüda järgida.
Riigikontroll, auuu!?

Rail Baltics

Aasta tagasi olin hoos Pärnu valglinnastumise ohjamise teemaplaneeringu (kuigi planeeringu nimi oli keerulisem ja sisu ning eesmärgi üle vaidlesime pikalt, oli see just sellesisuline planeering) koostamisega ja sellega seondus paratamatult ka raudtee. Oli kuulda, et AECOM koostab Rail Baltica uuringut ja uuringust saame teada, kas tuleb ja kuhu tuleb. Ootasin selle uuringu aruannet huviga. Täna on Eesti ühendamine Euroopa raudteedega kuum teema.
Minule raudtee meeldib väga. Tartusse on rongiga päris mõnus sõita, kui klient on vastutulelik ja on nõus nõupidamise aega rongigraafiku järgi sättima. Võib-olla oleks meeldiv ka Euroopasse rongiga sõita, kui oskaks välja mõelda, miks oleks sinna vaja sõita. Üks on selge - meeldivus ei ole kriteerium raudtee vajalikkuse ja otstarbekuse üle otsustamisel.
Euroopa Nõukogu TEN-T võrgustiku prioriteetsete transpordi infrastruktuuri projektide seas on algusest peale Rail Baltica olnud ainus Eestit puudutav suurprojekt Nr 27. Nüüd on aga ajakirjandus …

Lugusid haldusreformist | Intro

Haldusreform on teema, mis on vahelduva eduga aktuaalne Eesti riigi taasloomisest saadik. Reforme on ka tehtud, midagi on liidetud ja jälle lahutatud, midagi on erastatud ja tagasi ostetud. Miks, mida ja milleks üldse reformida? Kuidas see tavainimest mõjutab ja miks hoolida?
Järgnevate haldusreformi teemaliste heietuste sissejuhatuseks üks lugu reformimise kaudsetest mõjudest.

Rootsi riik on Skandinaavias teenäitajaks, sest teadagi on Rootsi kuningal olnud pikka aega siinsete maade üle võimu. Rootsi Maanteeametit hakati reformima 1992 aastal ning tollal oli kõigis põhjala riikides teedehoiu süsteem riigi oma. Ka teede hooldus tehti riigi poolt ja ettevõtjate abi kasutati ainult infrastruktuuri loomisel. Siis leiti, et riigipoolne majandamine on ebaefektiivne ja tuleb luua konkurents. Soomlased vaatasid kõrvalt, kuidas endised vasallid tegutsesid ning otsustasid kaheaastase viivitusega minna sama teed. Teehoid lahutati teede haldamisest, algas ulatuslik erastamine, restruktureerimine…

Raamistatud mõtted

Aruvalla-Kose projekt ei ole mitte ainus viimase aja teeprojektidest, mis muret teeb. Räägin muidugi enda murest. Kuigi ma pole päris üksi, näen mõningastest nägudest tõrjuvat tülpimust. Olen ebamugav. Nagu turvavöö.
Enamuse inimeste jaoks ilmselt jääbki arusaamatuks, mis asja ma siin ajan ja kas siis on tõesti asi tõsine? Skeemid, mida ma siin esitan, näevad keskmise inimese jaoks ühtemoodi segased ja arusaamatud - mis neil siis vahet on? Küll ei tohiks nende lugemine ja mõistmine valmistada erilist raskust liiklusohutuse eest vastutavatele ametnikele. Jällegi, ei tohiks, ei peaks jne on lolli lootus, tegelikkuses on süsteemis nõrku lülisid küllaga. Teadmiste ja teadlikkuse puudus ei kummita mitte ainult omavalitsusi (Keskpäevatunnis Marek Strandberg selle probleemi ilustamata välja ütles), vaid ka riigiaparatuuri. See probleem on süvenev. Konkurents kvaliteetse ressursi järele kasvab veelgi..
Kui Sa veel ei ole käinud kinos vaatamas Jaan Tootseni filmi "Uus maailm", siis …

Aruvalla-Kose | Alternatiiv 1

Juba mõnda aega tagasi toimus Kose vallas nõupidamine, kus arutati võimalusi Kolu sõlme liikluskorralduse ohutumaks muutmist. Hea meel on, et seekordne arutelu oli konstruktiivne ja toimus ka väikesi nihkeid. Arusaamine ohutust liikluskeskkonnast on visa tulema, aga me jätkame võitlust.
Enne koosolekut leidsin Kose vallamajast Aruvalla-Kose teelõigu infolehe nr 1, mis oli värskelt ilmunud. Selle leiate Maanteeameti kodulehelt. On üsna keeruline kirjeldada seda vastuolulist tunnet, mida kogesin infolehte nähes.
Ma ei tea, mis ajast on Tartu maantee arendusel selline põhirõhk, aga see ei olnud kindlasti põhirõhk siis, kui kinnitati Aruvalla-Kose teelõigu eelprojekt ja otsustati selle põhjal korraldada projekteerimis-ehitushange. Ok, see on minevik. Õnneks on nii, et Aruvalla-Kose tee-ehitusprojekti teeb täna Ramboll. Õnneks on nüüd ka Maanteeametil põhirõhk paika loksunud, vähemalt nii on kirjas. Seega tuleb meil "sitast" sepik ära teha. Loodan edaspidi veelgi konstruktiivsem…

Aruvalla-Kose | Episood 1

Viimasel ajal on selle väga igava ajaveebi külastatavus kasvanud. See on hea, sest annab lootust jäämäe sulamiseks...
Käesolev on esimene lugu Aruvalla-Kose projekti teemal. Definitsioonid said antud siin. Kuigi Eelprojektis on sisulisi puudusi paljudes osades (liikluskorraldus, tee geomeetria, geotehnika, hüdraulika, keskkonnamõju leevendusmeetmed, maastikukujundus, jne), keskendun ma ainult ehitatava liikluskeskkonna ohutusele. Ühelt poolt on see minu arvates liikluskeskkonna puhul kõige olulisem valdkond, teiseks ei ole mul teistes valdkondades targematele inimestele midagi vastu panna. Samuti ei pööra ma tähelepanu vormistusele. Vormistuse kallal norivad tavaliselt need, kes ei ole ise kunagi ühtegi projekti koostanud ja sisus ei mõista kaasa rääkida.
Eks ohutu tee projekteerimiseski on mul veel palju õppida, sestap võib kõiki väiteid siinkohal lugeda, lisades lause lõppu ", võib-olla." Võib-olla on mul õigus, võib-olla mitte. See ei ole lõpuks oluline, võib-olla. Kõigi…

Vaida jalakäijate viadukti kurb saatus

Suurte maantee projektide puhul on alati kõige keerulisemaks küsimuseks maantee ja kohaliku liikluse konflikti lahendamine. Kui soovime ohutut teed, siis tuleb funktsionaalselt erinevad liiklusvood teineteisest eristada. Vaida-Aruvalla teelõigul on see põhimõtteliselt õnnestunud ellu viia. Maanteelõigul ei ole ühtegi mahasõitu, kõik juurdepääsud on lahendatud kohalike teede kaudu ning teedevõrk on hierarhiline - lihtsate ja kompaktsete liiklussõlmede kaudu pääseb parempöörete abil maanteelt kohalikele teedele ja vastupidi. Konfliktide arv on viidud miinimumini. Kogu Vaida-Aruvalla lõigul on olemas paralleelne maantee, mis teenindab kohalikku maakasutust. Kui varasemalt hukkus igal aastal Vaida bussipeatuse juures vähemalt 1 inimene, siis peale teelõigu rekonstrueerimist ei ole teada ühtegi inimkahjudega õnnetust. Oma osa selles on ka Vaida jalakäijate viaduktil, mis tagab jalakäijate ja ratturite ohutu ülepääsu suure ja kiire liiklusega maanteest.
Selle viadukti kavandamisel oli lisa…

Learning by doing - Harku ristmik

Enne kui hakkame lahkama Aruvalla-kose projekti, toome veel ühe praktilise näite.
Tallinn-Paldiski maantee ja Laagri-Harku maantee ristmik nägi 2006 aasta alguses välja selline:
Kuna puudusid eraldavad liiklussaared, siis kahtlemata oli tegemist ohtliku ristmikuga. laiad konfliktalad, ebaselged liikumistrajektoorid, suured kiirused manöövritel (Tallinn-Laagri ja Laagri-Tallinn suunad). Jalakäijatel oli võimatu bussipeatusest üle tee pääseda. Ohtlik ristmik lausa karjus muudatuse järgi ning 2007 aastal nägi ristmik välja selline:
Ebastandardne lahendus, kus Tallinn-Laagri suuna vasakpöördel säilitati suur kiirus. Laagri poolt tulles tekkis arusaamatu hargnemiskoht enne ristmikku. Põhimaanteele rajatud eraldussaared parandasid küll oluliselt jalakäijate ohutust, kuid puuduliku lahenduse tõttu kaasnes hulganisti plekimõlkimist. Suure kolmnurksaare peale kerkis esistangede virn..
Eelmisel aastal parandati viga ja ehitati ristmik taaskord ümber, seekord lisati ka foorid, sest ristmikule t…

Maanteeameti järeltöö

Tegelikult minu enda järeltöö, sest eelmisest artiklist unustasin ära ühe viite. Nimelt juba juulis kirjutas Harry Tuul Äripäevas "Põlisametnikud ähvardavad ettevõtjat". Harryga 100% nõus. Aitähh!

Eelmisel nädalal toimus Tehnikaülikoolis liiklusohutuse teemaline seminar "Taristu ja selle mõju liiklusohutusele." Seminar oli ajendatud EL liiklusohutuse direktiivist, mis näeb ette mõned meetmed liiklusohutuse parendamiseks. Mul oli võimalus osaleda seminaripäeva lõpus paneeldiskussioonis ning enne seda teha omalt poolt ka väike ettekanne. Diskussiooniks oli püstitatud küsimus "Kas liiklusohutuse direktiivi meetmete rakendamine aitab parandada taristu liiklusohutust?"

Kõigepealt häiris mind selles küsimuses sõna taristu. Taristu, mis on tuletatud sõnast tarind, ei viita kuidagi infrastruktuurile. On põhimõtteline väärarusaam infrastruktuurist, kui kandekonstruktsioonide kogumist. Ma saan aru, et selle sõna kasuks räägib tema seksikas kõla, mis sõnause komisj…

Maanteeameti õppetunnid

Kuna siin blogis ongi viimasel ajal igavaks läinud, siis tuleb tänada Maanteeametit ainese eest. Järgnev lugu peegeldab ainult ja ainult minu isiklikku veendumust ja arusaama, kuid baseerub suuresti töö ja töökohaga seotud informatsioonil. See võib, kuid ei pruugi ühtida minu tööandja arvamusega. Eeldan, et sõna- ja mõttevabadus jätkuvalt on minu põhiseaduslik õigus.

Sellel nädalal sõlmis Maanteeamet uue hankelepingu Pärnu ümbersõidu ehitamiseks. Uued ehitajad tõenäoliselt teevad selle asja ka lõpuni, sest tegemist pole voodimärgajatega. Aktuaalses Kaameras ütles diktor, et Maanteeamet võtab eelmist nurjunud hanget kui õppetundi. Kas ja mida siis õpiti?
Peadirektor Tsäkko teatas, et nüüd on lisatud lepingusse indeks, mis arvestab bituumeni maailmaturu hinda. Peadirektorile teadmiseks, et teed ei ehitata siiski ainult bituumenist. Osade materjalide hinnakujundus ei sõltu mitte ainult maailmaturust, vaid pigem riigiisade toredatest otsustest. Näiteks ressursimaksuga on varasemalt osatud…

Parem paremale kui vasakule

Suve lõpuni on jäänud veel kolm nädalat, aga ilma poolest on suvi läbi. See suvi, mis blogimise mõttes on olnud laisk. Ju siis oli ilus suvi.
Millegipärast arvavad aga omavalitsejad jätkuvalt, et suvi on just see aeg, kui inimestel on kõige targem aeg uurida arengukavasid ja esitada ettepanekuid. Tuleb tunnustada Jüri Kukke, kes Pärnu Postimehes kahel korral lahkas Pärnu linna arengukava. Teisel korral seades kahtluse alla arengukava, kui sellise vajalikkuse üldse.
Meil ülejäänutel piisab, kui nendes artiklites asendada "Pärnu" meid huvitava omavalitsusüksuse nimega ja siis sama teksti lugeda. Enamus arengukavasid on ju koostatud kopi-peist meetodil, heal juhul kasutades samade konsultantide abi või lähtudes samadest kohalikele omavalitsustele korraldatud koolituste materjalidest. Eksin? Arengukavad on pungil ilusatest loosungitest ja kaugel reaalsusest. Miks peaks kodanik nende läbitöötamisele üldse aega kulutama? Saati siis ilusat suveilma?
Vabanduseks tuuakse see, et sead…

Isetehtud saare maa

Suvi selleks korraks läbi või vähemalt läksid taevaluugid korraks valla ja tekitasid kanalisatsioonikaevude kohale keeriseid. Peale kuiva kevadet on poldri-inimestel Rae vallas jälle põhjust muretseda, mis nende kinnisvarast nüüd saab, kui peaks pikemalt vihma tulema. Pole hullu, kui pea ei võta, küll siis draglain-kopp võtab! Nii nagu on võtnud Mississipi äärsetel juhm-arendajate juhm-klientidel.
Kui sellel pildil on näha hästi õnnestunud kaitsevall, siis kõigil nii hästi ei laabu.
Vaata ja imesta veel..
Peagi on võimalik oma saarelt ka maamaksu vabastus saada, kui ei unusta ennast elanikuks möllida. Teisalt, veekogu aluse maa eest ei peaks ju üldse elamumaa maksu maksma? Kas aga saart, mis tegelikult on negatiivne saar, saab üldse maaks nimetada? Mine võta kinni..

Viadukt, akvedukt, ökodukt, humadukt..

Teatavasti on esimesed kolm täiesti reaalsed asjad, mida speller ka tunneb ja õigekeelsussõnaraamatust ka seletuse leiab. Tegemist on ju sildadega, mis ületavad midagi ja mis on mõeldud selleks, et teatud liiki ollused saaks takistusi ületada. Teadust sildadest võiks seega nimetada duktoloogiaks!
Töötamisel Aruvalla-Kose teelõigu eelprojekti õhkimisega meenus üks pilt. Nimelt on Kolu ja Kuivajõe vahele projekteeritud bussipeatused, aga maanteest ülepääsu ei ole ette nähtud. Otsisin arhiivist selle pildi üles. Tehtud 2009 aastal lõunanaabrite juures põhimaanteel A10 kusagil Riia ja Jurmala vahel. Kurioosne on see, et Tartu maanteele on kõnealuse koha lähedale kavandatud Eesti esimene ökodukt ehk rohesild, mille kaudu peaksid ulukid saama üle maantee. Väga humaanne! Kes aga peaks kavandama humadukti, mida Kose valla Tade küla lapsed saaksid maanteest ülepääsuks kasutada?

Idee: Saaremaa köissild

Kui ma veel riigiametnik olin ja mu lauale sattus juhuslikult firma Leitner tootekataloog tekkis mul mõte, et miks on vaja Saaremaale ehitada silda, kui peamine vajadus üle väina saada on inimestel. Inimesi võib aga vedada ilma kaasaskantava neljarattalise teraskookonita kasutades selleks köisraudteed. Vajadusel saaks kaasa võtta jalgratta, mis arvestades Saaremaa suurust on igati sobilik sõiduvahend kadakate vahel sebimiseks. Kui mulle tundus enda idee suht utoopiline, siis hiljem on selle päris tõsimeelselt välja käinud Juhani Seilenthal Saaremaa püsiühenduse keskkonnamõju hindamise protsessi käigus.
Tuleb aga välja, et köisraudtee võimaldab palju enamat, kui inimeste vedu. Juuresoleval pildil lennutatakse veoautot Šveitsi mägedesse. Tõsi küll, veok on siinkohal ilma koormata. See aga tähendab seda, et köisraudteega saaks edukalt kaupu transportida konteineritega, mis kaldal rekka peale pannakse.
Kui köissild kombineerida veel tuulikutega, siis olekski tegemist self-sustainable lahend…

Inspire Japan

Elu Jaapanis on muutumas suht nutuseks. Jaapanlane ei näita oma emotsioone välja, aga sisemiselt võib vaid ette kujutada, mis täna keskmise jaapanlase sisemuses toimub. Fukushimast on saanud uus Tshernobyl ja probleemid sellest ainult süvenevad. 400 tuhat inimest on koduta, see on terve Tallinna täis inimesi!
16 aprillil 2011 on võimalik toetada Jaapanit osaledes PechaKucha Night Tallinn - Inspiring Japan nimelisel sündmusel. Tule ise ja võta sõber kaasa. Või saad ka niisama oma annetuse üle kanda.

Aktsiaselts Tuule Sillad?

Kui vaadata itaallaste konteptuaalset ideed, siis miks mitte? Kõik, mida ehitatakse, peab olema isemajandav.


Asendame Tuule Laevad ASi Tuule Sillad ASiga? Hea meelega broneeriks mõned "rahvaaktsiad".

Tähelepanekuid Andorrast

Eestlastel on kombeks hädaldamine, et oleme väikesed. Ka talendijahi sloganiks on "Teeme koos Eesti suuremaks!". Kas meie kodumaa on peenis? Vabandan, aga selline küsimus tekkis puhkusereisil Andorras. Ok, president mõtleb suuruse all kindlasti midagi muud, aga siis võiks seda ka nii nimetada.
Andorra on riik, mis on Eestist 10 korda vanem, pindalalt 100 korda väiksem ja rahvaarvult 16 korda väiksem. Andorras ei ole raudteed ega lennuvälja. Lähim lennuväli asub Barcelonas, 200 km ja 3 tunni kaugusel. Sellegipoolest leiab igaaastaselt tee Andorrasse 10 miljonit turisti aastas ning turism moodustabki 80% kogu majandusest (loe: rikkusest).
Turism Andorras on seotud suurusega küll - Püreneede mäestik on ideaalne sihtkoht nii talvisteks, kui suvisteks harrastusteks. Seega esimese asjana on vajalik põhjus, mis inimesi tõmbab, alles seejärel räägime infrastruktuuri vajadusest. Meie poliitikute juures paistab olema siiski riistapikendus esimene mõte - olgu see siis 4-rajaline maantee…

Timelapse - tunnel raudtee alla nädalaga

Lihtsalt imetlusväärne video, mida pidin kohe mitu korda vaatama..

Dilet(ale)ndid asumisele

Presidendil oli hea idee kutsuda talendid kodumaale tagasi. Eestimaa vajab laia silmaringiga, kogenud ja ettevõtlikke inimesi, et majandust edendada ning seeläbi kõigi elujärge parandada. Miks aga peaks talendid tulema keskkonda, kus neid tegelikult ei osata hinnata ja ümberringi on vaid madalalaubalised silmakirjanikud? Miks mulle tundub, et meie ministeeriumites kollitab diletantluse tont. Haldusjuhtimise bakadest isehakanud idamaadetargutajad susserdavad ja keeravad käkki. Neile ei ole probleemiks lasta teiste inimeste pikaajaline töö lihtsalt peldikust alla ja ignoreerida kõiki varasemaid kokkuleppeid ja otsuseid. Neid ei huvita, mis on nende tegude hind.
Eestimaa ei vaja selliseid kahjureid, kes võtavad siin ruumi ja seetõttu võiks iga kodumaale naasnud talendi vastu saata ühe diletalendi asumisele. Kui diletalent on asumisel piisavalt kosunud, siis ehk võib temast talent saada ja oleks jälle varumees võtta. Ja kui asja ei saa, siis las redutab, peaasi, et meie kahju ei kannata.

BUMP.com - numbrimärgi kommunikatsioon

Kuidas saada kontakti autoomanikuga, kes on Sind kinni parkinud, sõidab tühja rehviga või kelle autol just aken sisse visati? Väga lihtsalt - saada autonumbrile sõnum! Sellise idee peale on tulnud jänkid ja Californias loodud firma bump.com just sellist teenust pakub. Esialgu on veel tegemist beetaversiooniga ja seda saavad kasutada vaid valitud isikud. Seniks vaatame teenust tutvustavat videot..


Huvitav, kuidas peaks autos liikuja kontakti saama jalakäijaga? Kas see teenus toob moodi ka jalakäija ja jalgratta registreerimisnumbrid?

Ilu on nägija silmades

Kui kuskil sildadest juttu tehakse, siis minu tähelepanu on garanteeritud. Ajakirjas Inseneeria on ruumi täiteks pandud pildike kahest sillast Vihula mõisa pargis. Lugesin pildi kõrvalt kommentaari, vaatasin pilti, lugesin uuesti ja vaatasin uuesti. Vajadusest ma saan aru, kolhoosi lauda taga vedelenud paneelide kasutamisest saan ka aru ja peaaegu võiks nõustuda, et on toimiv lahendus ka, aga ilu? Olen ma pime või!? Või kas tõesti sobiks see ajutine ehitis Vihula mõisa reklaamvoldikule või kodulehele?

Lumemöldrist liikluskorraldaja

Tallinna tänavatel on Transpordiameti juhtimisel agaralt joonitud sõiduradasid kitsamaks, et mahuks rohkem autosid kõrvuti või et saaks moodustada ühissõidukirada. Lumerohke talv on toonud aga kaasa selle, et äärmised sõidurajad kitsenevad ja kohati kaovad sootuks ära. Teisalt võib lumest ka kasu olla, kui lumevallidega tänavatel servad üles keerata, siis tekib ju lisaruumi! Vähemalt mõned nii arvavad :)