Otse põhisisu juurde

Kommentaar: Katkiste asjade ehitamisest

Kaarel Tarand arvab ja otsib süüdlasi meie ehituskvaliteedi puuduses. Ja paneb täiega rappa.
See on arusaadav, et ehitusvõhikule jäävad pinnud silma seal, kus spetsialist probleemi ei näe. Näiteks ebatasasus silla pealesõitudel on paratamatus, kuivõrd tee muldkehas toimuvad alati järelvajumid, milles ehitajat süüdistada ei saa. Kui aga sild peaks paigast liikuma, siis oleks küll põhjust süüdlast otsida. Madalate mullete puhul ei pruugi need vajumid Kaarli silmas pinnuks olla, aga mida kõrgem on muldkeha, seda suuremad on vajumid ja seda suurem tõenäosus, et peale suuremate vajumiste toimumist tuleb tee profiili korrigeerida. Küll on meil veel palju õppida vuugikonstruktsioonide ehitamisest, ka Puurmani sillal vajasid vuugid garantiiremonti.
Mäo möödasõidu süvendisse valguvat vett mitte ainult oleks pidanud ette nägema, vaid seda ka nähti ette. Kuna eelprojekti tegid soomlased, kelle jaoks väikesest süvendist pinnavee välja pumpamine on tavaline nähtus, siis mindigi riskile (jah, riske on meie ümber igalpool ja neid tuleb endale teadvustada ning võimalusel maandada). Alternatiiv olnuks viia kõrvaltee üle Tartu maantee. Loo moraal on see, et geoloogilised tingimused siin ja sealpool Soome lahte on sootuks erinevad ning geoloogia puhul tuleb usaldada kohalikke spetsialiste. Kui pinnavee asemel ründab põhjavesi, siis ei ole pumpamine enam reaalne.
Mida Hr. Tarand ei tea, on see, et Mäo möödasõidu hankelepingus on sätestatud garantiiperioodiks 5 aastat seaduses nõutud 2 aasta asemel. Samaks perioodiks on sõlmitud ka järelevalveleping. Kuid garantiiperioodi pikkus, nagu ka järelevalve ise on tegelemine tagajärgede, mitte põhjustega. Vastan ka Kaarli küsimusele, miks pikem garantiiperiood suurendab ehitusmaksumust: garantii ei ole tasuta. Selleks, et garantii ka toimiks, peab ta olema finantsiliselt tagatud. See tähendab, et osa ehitusmaksumusest jääb ehitajale välja maksmata kuni garantiiperioodi lõpuni. Ehitaja peab samas maksma kinni kõik kulutused. Puuduv raha tuleb laenata ja see maksab. Mida pikem on periood, seda rohkem maksab.
Kokkuvõtteks ei ole garantiiperiood mingisugune edu garantii, vaid lisakindlustus, juriidika. Garantiiperiood, sõltumata pikkusest, ei aita juba tehtud sitast saia teha. USAs ei ole seaduses garantiiperioodi üldse sätestatud. Ometi tegutsevad seal ehitusfirmad isalt-pojale, mille ajalugu on sajandite pikkune. Kui tegemist on selgelt ehitaja veaga, siis ehitaja ei riski oma nimega. Siinkohal on huvitav teada, et maailma vanim teadaolev ettevõte on Jaapani ehitusfirma Kongö Gumi, mille teadaolev ajalugu algab aastast 578. Mitu "ehitusfirmat" on Eestis tegevuse lõpetanud viimase kahe aasta jooksul?
Kohalik või import killustik?
Hr. Tarandi spekulatsioon, et pikem garantii sunnib ehitajat valima paremaid materjale, näiteks asendama lubjakivi killustikku imporditava tardkivikillustikuga, võib isegi tõene olla. Aga.. kas me siis lepingutingimuseks panemegi ainult garantiiperioodi ja see lahendab kõik probleemid? Siis võiksime ära jätta ka igasuguse eelneva projekteerimise, ei ole ju mõtet näha vaeva ja dimensioneerida katendikonstruktsiooni ning määrata materjalide nõutavaid parameetreid?
Kaarel vastab artiklis iseendale, et tegelikult tekivad ebamõistlikult pikkade garantiiperioodide korral projektipõhised firmad ja lõputud juriidilised vaidlused ning üleüldine vastutamatus.
Kvaliteeti tuleb osta!
Hr Tarand puudutab oma artiklis riigihangete teemat ja odavuse kriteeriumit, kuid ei jõua selle aruteluga kuhugile keerutades ikka garantiiperioodi ümber. Garantiiperiood ja ehitusmaksumus ei ole kvaliteedi mõõdupuud ja neid ostavad rumalad. Osta tuleb kvaliteeti. Mis asi see selline on ja kust seda saab ja kuidas? Need on küsimused, mis tuleb riigihangeldajal enda ja avalikkuse jaoks vastata.

Kommentaarid

nipi ütles …
Kui veeprobleem täies tõsiduses ilmnes, tehtigi ettepanek asendada tunnel sillaga. Majanduslikult tuleks see odavam ka siis, kui selleks hetkeks valminud sild lammutada. Paraku ei olnud tellija valmis analüüsiks ja järeldusteks.

Populaarsed postitused sellest blogist

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…

Puhkuse pildid 2015

Sai pisut klõpsutatud, nüüd on sillapildid sõkaldest eraldatud.
Esimesena jäi pildile Mustvee sild, mida ehitajad parasjagu viimistlesid.

 Tegemist on täiesti uue integraalse sillaga. Konsoolsed kaldaavad mahutavad kallasrada.

Silla tekiplaat on õnnestunud kuju ja mõõtmetega. Sambad on ebaproportsionaalselt jämedad ja jäigad. Kaks posti on ka üleliigsed.



Järgmine "veretu jahi" saak Alatskivilt. Kuniks Maanteeamet vaidleb asjaosalistega, peavad inimesed liikuma maantee servas. Vaielda võite ka kümme aastat, ühe kuuga oleks kasvõi truubi toru võinud siia panna. Keevitage kasvõi torupiiretest!







Vahelduseks paadisild Annimatsilt. Ajatu.
Tarvastus on rohkem kui üks sild, millel üleliia palju praktilist väärtust ei paista olema. Kuniks püsivad, on ju kena vaadata ja pildistada ka läbivajunud silda.



Viljandi rippsilda on keeruline kaadrisse püüda, lossimäed on metsa kasvanud.
Raplas on ühed Eesti toekaimad sillad. vana võlvsild sai hiljuti endale raudbetoonist tugevduse, mida silla …

Under Al Reem bridges

Al Reem Island is a new development area east of Abu Dhabi Island where most of the infrastructure and roads are in place since 2012. Many of the buildings are growing here and there already shaping the silhouette of the new highrise city.
Having lived around for more than a year I have many times thought to take a hike under Al Reem bridges. Now there were some compellling reasons to do so including the perfect weather.
The master plan of the northern part of the island (also known as Al Shams) has several channels bridged by the main road network.


There are countless of bridges ready for action. It is still a good chance to meet some desert foxes roaming around during late evenings.
The idea of the master plan is to separate people from cars. Even with the best transit system in place the highrise city will generate a lot of car traffic even more in a place where temperature can reach 50 celsius. So for those who don't like cars there is a good opportunity to walk or cycle alon…