Otse põhisisu juurde

Riigihange(ldus)test

Kirjutasin eelmise aasta lõpul ajakirjas Ehitaja artikli riigihangete teemal. Riigihangete teemat olen ka siin blogis varasemalt käsitlenud. Nüüd siis roosa lehe kord.

Viimasel ajal on ehitusvaldkonnas teema vägagi aktuaalne. Tavapärane on, et probleemist hakatakse kõva häälega ja valesti rääkima siis, kui selle tagajärjed ilmselgelt avalduvad. Lisaks sellele, et kokku hakkavad kukkuma ehitised, kukuvad ära ka ehitajad. Probleem aga pole tekkinud üleöö ja sellel ei ole ka masuga midagi pistmist.

Riigihangete probleemistik on mitmetahuline ja üldse mitte lihtne. Selle põhjused ulatuvad meie minevikku - pikka aega kontrollimehhanismidele toetunud ühiskonnas elanud ei oska teisiti olla, kui eeldada, et kõik (ametnikud) on pätid, kaabakad ja päevavargad. Mõtteviis, et me ajame kõik ühist asja partneritena, on ikka veel võõras. Pidevalt on meie vahel piirid - teie ja meie. Olgu need siis haldusterritoriaalsed piirid või avalikku sektorit erasektorist eraldav rindejoon. Keegi ei näe ega taha näha ühisosa. Ammugi mitte tervikut. Sedasi kirjutatakse meil seadusi ja korraldatakse hankeid. Väga vähe on neid ametnikke (ameteid), kes mõtlevad tänasest kaugemale ja vähemalt püüavad hankeid korraldada väärtuspõhiselt ehk majanduslikku soodsust hinnates. Valdavalt jääb asi oskuste ja ajaressursi taha.

Sattusin lugema sir John Egani juhtimisel koostatud aruannet Briti asepeaministrile aastast 1998. Aruande sisu on ülevaade Briti ehitusvaldkonna masendavast seisust ning toodud konkreetsed ettepanekud, kuidas seda parandada. Üleskutse liikuda odavuse ostmiselt väärtuse ostmisele oli tollal brittide jaoks ilmselt uus, kuid mitte ameeriklastele ega paljudele teistele. Meile on väärtuse juhtimine jätkuvalt avastamata. Tänaseks on monarhistide ehitusturg muutunud totaalselt.

Sageli kuulen väidet (no peaaegu iga päev, kurat võtaks!), et riigihangete seadus sunnib valima odavamat. See väide on vale, hädavale laiskadele ja lollidele. RHS §31 lg 3 tuleneb, et ainult hinnakriteeriumit võib kasutada üksnes siis, kui hankelepingu ese on hankedokumentides ammendavalt määratud. Sisuliselt on hinnakriteerium lubatav ainult asjade ostul, mis on üldlevinud ja laialdaselt saadaval. Kui asju tuleb alles tegema hakata, siis tähendab see automaatselt määramatust ja tuleb hinnata majanduslikku soodsust. Hind võib olla üks osa majandusliku soodsuse hindamisel, kuid selle osakaal sõltub hanke objektist. Mida suurem on määramatus, seda väiksem olgu hinnakriteeriumi osakaal.

Veelgi selgem on asi erinevate teenuste korral, mille puhul ei saa mahtu kuidagi määrata. Olgu selleks mistahes nõustamine, kavandamine, eksperthinnangu andmine vms.

On teada, et hangete tingimusi ja ka pakkumuste hindamiskriteeriumeid on palju vaidlustatud. Viimasel ajal on VaKo otsused hakkanud ka natuke mõistlikumaks muutuma ning näitavad, et majanduslikku soodsust saab hinnata, kuid seda lihtsalt ei osata õigesti teha. Samas ei tea ma ühtegi juhtumit, kus oleks vaidlustatud hinnakriteeriumi kasutamine. Kellel katkeb kannatus esimesena?

Kommentaarid

genekas ütles …
Kogu projekteerimise ja ehitamise hinnapõhise võrdlemise juures ununeb paljudel ära üks selline pisiasi, et see "asja valmistegemisele" kulunud raha on kogu "asja" kasutusea jooksul sellele kulutatud rahahulgast üks väiksemaid osi. Kui sellesama "asja" tellija on hiljem ka selle kasutaja ja ülalpidaja, siis näitab pelk silmad punnis "valmistegemise" kulude jälgimine masendavat lühinägelikkust, mis maksab kätte alles hiljem. Riigi puhul on selle finantseerijaks kahjuks maksumaksjad.

Populaarsed postitused sellest blogist

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…

Puhkuse pildid 2015

Sai pisut klõpsutatud, nüüd on sillapildid sõkaldest eraldatud.
Esimesena jäi pildile Mustvee sild, mida ehitajad parasjagu viimistlesid.

 Tegemist on täiesti uue integraalse sillaga. Konsoolsed kaldaavad mahutavad kallasrada.

Silla tekiplaat on õnnestunud kuju ja mõõtmetega. Sambad on ebaproportsionaalselt jämedad ja jäigad. Kaks posti on ka üleliigsed.



Järgmine "veretu jahi" saak Alatskivilt. Kuniks Maanteeamet vaidleb asjaosalistega, peavad inimesed liikuma maantee servas. Vaielda võite ka kümme aastat, ühe kuuga oleks kasvõi truubi toru võinud siia panna. Keevitage kasvõi torupiiretest!







Vahelduseks paadisild Annimatsilt. Ajatu.
Tarvastus on rohkem kui üks sild, millel üleliia palju praktilist väärtust ei paista olema. Kuniks püsivad, on ju kena vaadata ja pildistada ka läbivajunud silda.



Viljandi rippsilda on keeruline kaadrisse püüda, lossimäed on metsa kasvanud.
Raplas on ühed Eesti toekaimad sillad. vana võlvsild sai hiljuti endale raudbetoonist tugevduse, mida silla …

Under Al Reem bridges

Al Reem Island is a new development area east of Abu Dhabi Island where most of the infrastructure and roads are in place since 2012. Many of the buildings are growing here and there already shaping the silhouette of the new highrise city.
Having lived around for more than a year I have many times thought to take a hike under Al Reem bridges. Now there were some compellling reasons to do so including the perfect weather.
The master plan of the northern part of the island (also known as Al Shams) has several channels bridged by the main road network.


There are countless of bridges ready for action. It is still a good chance to meet some desert foxes roaming around during late evenings.
The idea of the master plan is to separate people from cars. Even with the best transit system in place the highrise city will generate a lot of car traffic even more in a place where temperature can reach 50 celsius. So for those who don't like cars there is a good opportunity to walk or cycle alon…