Otse põhisisu juurde

Väilade poolt ja vastu

Toimus järjekordne Linnafoorum, mille teemaks oli sedakorda Põhjaväil. Jah või ei.

Oli põnev diskussioon.

Järgnevalt mõned väited, mille osas mul on oma arvamus.

  1. Infrastruktuuriobjekte planeeritakse, ehitatakse lühikese perspektiiviga. Põhjaväila monstrumristmik Linnahalli ees ehitati ca 10 aastat tagasi. Nüüd tahetakse seda justkui ümber ehitada.
    Konkreetne ristmik tehti hädakorras odavalt ja tehtigi lühikese perspektiiviga. Lisaks oli keegi ära hirmutanud linnainsenerid, mistõttu kartsid nad eritasandilisi lahendusi, mida oleks saanud teha kompaktsemalt ja pikema perspektiiviga. Sealjuures kardeti ka vanalinna varjamist...
    Tegelikult kavandatakse väilasid alati pikema perspektiiviga, kuid alati on ka neid kes kahtlevad prognoosides ja pigem peavad prognoosidel põhinevat planeerimist üldse suureks patuks. Prognoositakse aga maakasutust. Maakasutust planeeritakse. Transporti keegi ei planeeri. Kõik edasine on tagajärg. Tagajärgi asfalteeritakse.
  2. Väiladest on raske üle pääseda. Põhjaväil lõikab kesklinna merest ja välistab linna avamise merele.
    Probleem on selles, kuidas väilu projekteeritakse. Tänasest nn Põhjaväilast on Soome turistidel tõeliselt raske üle saada ja ohtlik ka. Lapi kulda veetakse üle soolalumise kuuerajalise kaheteistvaolise asfaldijõe. Lähemal vaatlusel selgub, et enamus sellest asfaldist on tühi, autod liiguvad pakettides ristmikust ristmikuni. Moraal on selles, et mida rohkem on ristmikke, seda suurem on radade vajadus ja seda ebaefektiivsem on ruumikasutus. Eritasandiline väil võimalikult harvade liitumisvõimalustega võtaks vähem ruumi ja teisel tasandil alt või ülevalt oleks ka selle ületamine lihtsam.
    Tallinna vaevab Kohukesevabriku sündroom. Kohukesevabrik asub Ahtris. Mina ei taha Ahtris toodetud kohukest, ega teeprojekti.
  3. Euroopa nõuab väiksemaid maju ja aedu, tihedamat linna. Mida tihedam on linn, seda rohkem on ühistranspordi kasutajaid.
    No minge vaadake meie tiheda ühiselu mägesid. Miskipärast on nad tiheda autode ühiselu näited.
    Miskipärast ei taheta Londonit enam tihendada ja uusi hooneid praktiliselt ei ehitata. Käies Richmondis panin tähele, et valdavalt kinnise ehitusviisiga tihedalt kokkupakitud ridaelamuboksidest pea neljandik olid tühjad. Miks? Neli päeva suurlinna ühistransporti oli minu jaoks mõneks ajaks ammendavalt väsitav.
  4. Uute teede ehitamine soodustab autostumist.
    See väide on tõene teatud tingimustel ja teatud piirini. Ilma maakasutuseta liiklust ei ole. Ringrajal ei ole liiklus, vaid ajaviide, sport. Kui maakasutust planeeritakse, siis kaasneb ka mobiilsusvajadus. Küsimus on mobiilsusvajaduse rahuldamises, mida tekitatakse maakasutuse planeerimisega. Miks me planeerime ja ehitame uusi tõmbekeskusi ilma transpordita?
  5. Eurooplased soovitavad meile polütsentrilist linnakeskkonda.
    Aga meil ju on neid tsentreid küllaga: Mustika keskus, Ülemiste keskus, Sikupilli keskus, Rocca'al Mare keskus, jpt. Nali, aga nii see on. Kõik need keskused on varustatud suurte parklatega. Kujutage ette, kui meil neid keskusi ei oleks, kus me siis kõik need autod paneksime?
  6. Helsinki on Euroopa kõige kiiremini kasvav linn.
    Ok, aga.. Soome hajaasustus ja äärealad on Euroopa kõige kiiremini kahanevad. Palju suletakse koole, jäetakse maha teid ja sildu..

Ei saa väita, et väilad oleksid head või pahad. Tartust Tallinnasse tulekuks on sõltuvalt olukorrast hea nii rong, maantee kui ka lennuk. Ma ei ole väilade vastu, aga pigem olen hierarhilise tervikliku teedevõrgu ning multimodaalse transpordisüsteemi poolt. Üksikuid projekte saab ja peabki vaatama osana tervikust. Kui nad ei haaku tervikuga, siis tõepoolest on parem neid mitte ette võtta. Kui esitada küsimus nii, et ehk Põhjaväila asemel hoopis Lõunaväil ja ainult Lõunaväil, siis tähendab see lihtsalt ja labaselt NIMBYt. Lõunaväil ei asenda Põhjaväila vähemalt seni, kuniks kesklinna sadam paikneb Soome lahe, mitte Ülemiste järve kaldal.

Pigem ei ole mina veendunud, et Ülemiste sõlme ehitamisel mingi iva sees on. Järjekordselt on linn arendajana sattunud Kohukese otsa ja nii on meil alternatiiv Ülemiste sõlmele vaid Ülemiste sõlm. Ehk küsimus ei ole mitte "Millist linna me tahame?" vaid "Millist Ülemiste sõlme me tahame?" Ei taha Ülemiste sõlme, tahan Ühistranspordikeskust. Ülemistele. Aga Põhjaväilast on üks savi kõik. Tallinna jaam sakib täiega, sestap astun hommikul Tartu rongile Ülemiste jaama perroonilt.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…