Otse põhisisu juurde

Väilade poolt ja vastu

Toimus järjekordne Linnafoorum, mille teemaks oli sedakorda Põhjaväil. Jah või ei.

Oli põnev diskussioon.

Järgnevalt mõned väited, mille osas mul on oma arvamus.

  1. Infrastruktuuriobjekte planeeritakse, ehitatakse lühikese perspektiiviga. Põhjaväila monstrumristmik Linnahalli ees ehitati ca 10 aastat tagasi. Nüüd tahetakse seda justkui ümber ehitada.
    Konkreetne ristmik tehti hädakorras odavalt ja tehtigi lühikese perspektiiviga. Lisaks oli keegi ära hirmutanud linnainsenerid, mistõttu kartsid nad eritasandilisi lahendusi, mida oleks saanud teha kompaktsemalt ja pikema perspektiiviga. Sealjuures kardeti ka vanalinna varjamist...
    Tegelikult kavandatakse väilasid alati pikema perspektiiviga, kuid alati on ka neid kes kahtlevad prognoosides ja pigem peavad prognoosidel põhinevat planeerimist üldse suureks patuks. Prognoositakse aga maakasutust. Maakasutust planeeritakse. Transporti keegi ei planeeri. Kõik edasine on tagajärg. Tagajärgi asfalteeritakse.
  2. Väiladest on raske üle pääseda. Põhjaväil lõikab kesklinna merest ja välistab linna avamise merele.
    Probleem on selles, kuidas väilu projekteeritakse. Tänasest nn Põhjaväilast on Soome turistidel tõeliselt raske üle saada ja ohtlik ka. Lapi kulda veetakse üle soolalumise kuuerajalise kaheteistvaolise asfaldijõe. Lähemal vaatlusel selgub, et enamus sellest asfaldist on tühi, autod liiguvad pakettides ristmikust ristmikuni. Moraal on selles, et mida rohkem on ristmikke, seda suurem on radade vajadus ja seda ebaefektiivsem on ruumikasutus. Eritasandiline väil võimalikult harvade liitumisvõimalustega võtaks vähem ruumi ja teisel tasandil alt või ülevalt oleks ka selle ületamine lihtsam.
    Tallinna vaevab Kohukesevabriku sündroom. Kohukesevabrik asub Ahtris. Mina ei taha Ahtris toodetud kohukest, ega teeprojekti.
  3. Euroopa nõuab väiksemaid maju ja aedu, tihedamat linna. Mida tihedam on linn, seda rohkem on ühistranspordi kasutajaid.
    No minge vaadake meie tiheda ühiselu mägesid. Miskipärast on nad tiheda autode ühiselu näited.
    Miskipärast ei taheta Londonit enam tihendada ja uusi hooneid praktiliselt ei ehitata. Käies Richmondis panin tähele, et valdavalt kinnise ehitusviisiga tihedalt kokkupakitud ridaelamuboksidest pea neljandik olid tühjad. Miks? Neli päeva suurlinna ühistransporti oli minu jaoks mõneks ajaks ammendavalt väsitav.
  4. Uute teede ehitamine soodustab autostumist.
    See väide on tõene teatud tingimustel ja teatud piirini. Ilma maakasutuseta liiklust ei ole. Ringrajal ei ole liiklus, vaid ajaviide, sport. Kui maakasutust planeeritakse, siis kaasneb ka mobiilsusvajadus. Küsimus on mobiilsusvajaduse rahuldamises, mida tekitatakse maakasutuse planeerimisega. Miks me planeerime ja ehitame uusi tõmbekeskusi ilma transpordita?
  5. Eurooplased soovitavad meile polütsentrilist linnakeskkonda.
    Aga meil ju on neid tsentreid küllaga: Mustika keskus, Ülemiste keskus, Sikupilli keskus, Rocca'al Mare keskus, jpt. Nali, aga nii see on. Kõik need keskused on varustatud suurte parklatega. Kujutage ette, kui meil neid keskusi ei oleks, kus me siis kõik need autod paneksime?
  6. Helsinki on Euroopa kõige kiiremini kasvav linn.
    Ok, aga.. Soome hajaasustus ja äärealad on Euroopa kõige kiiremini kahanevad. Palju suletakse koole, jäetakse maha teid ja sildu..

Ei saa väita, et väilad oleksid head või pahad. Tartust Tallinnasse tulekuks on sõltuvalt olukorrast hea nii rong, maantee kui ka lennuk. Ma ei ole väilade vastu, aga pigem olen hierarhilise tervikliku teedevõrgu ning multimodaalse transpordisüsteemi poolt. Üksikuid projekte saab ja peabki vaatama osana tervikust. Kui nad ei haaku tervikuga, siis tõepoolest on parem neid mitte ette võtta. Kui esitada küsimus nii, et ehk Põhjaväila asemel hoopis Lõunaväil ja ainult Lõunaväil, siis tähendab see lihtsalt ja labaselt NIMBYt. Lõunaväil ei asenda Põhjaväila vähemalt seni, kuniks kesklinna sadam paikneb Soome lahe, mitte Ülemiste järve kaldal.

Pigem ei ole mina veendunud, et Ülemiste sõlme ehitamisel mingi iva sees on. Järjekordselt on linn arendajana sattunud Kohukese otsa ja nii on meil alternatiiv Ülemiste sõlmele vaid Ülemiste sõlm. Ehk küsimus ei ole mitte "Millist linna me tahame?" vaid "Millist Ülemiste sõlme me tahame?" Ei taha Ülemiste sõlme, tahan Ühistranspordikeskust. Ülemistele. Aga Põhjaväilast on üks savi kõik. Tallinna jaam sakib täiega, sestap astun hommikul Tartu rongile Ülemiste jaama perroonilt.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…

Puhkuse pildid 2015

Sai pisut klõpsutatud, nüüd on sillapildid sõkaldest eraldatud.
Esimesena jäi pildile Mustvee sild, mida ehitajad parasjagu viimistlesid.

 Tegemist on täiesti uue integraalse sillaga. Konsoolsed kaldaavad mahutavad kallasrada.

Silla tekiplaat on õnnestunud kuju ja mõõtmetega. Sambad on ebaproportsionaalselt jämedad ja jäigad. Kaks posti on ka üleliigsed.



Järgmine "veretu jahi" saak Alatskivilt. Kuniks Maanteeamet vaidleb asjaosalistega, peavad inimesed liikuma maantee servas. Vaielda võite ka kümme aastat, ühe kuuga oleks kasvõi truubi toru võinud siia panna. Keevitage kasvõi torupiiretest!







Vahelduseks paadisild Annimatsilt. Ajatu.
Tarvastus on rohkem kui üks sild, millel üleliia palju praktilist väärtust ei paista olema. Kuniks püsivad, on ju kena vaadata ja pildistada ka läbivajunud silda.



Viljandi rippsilda on keeruline kaadrisse püüda, lossimäed on metsa kasvanud.
Raplas on ühed Eesti toekaimad sillad. vana võlvsild sai hiljuti endale raudbetoonist tugevduse, mida silla …

Under Al Reem bridges

Al Reem Island is a new development area east of Abu Dhabi Island where most of the infrastructure and roads are in place since 2012. Many of the buildings are growing here and there already shaping the silhouette of the new highrise city.
Having lived around for more than a year I have many times thought to take a hike under Al Reem bridges. Now there were some compellling reasons to do so including the perfect weather.
The master plan of the northern part of the island (also known as Al Shams) has several channels bridged by the main road network.


There are countless of bridges ready for action. It is still a good chance to meet some desert foxes roaming around during late evenings.
The idea of the master plan is to separate people from cars. Even with the best transit system in place the highrise city will generate a lot of car traffic even more in a place where temperature can reach 50 celsius. So for those who don't like cars there is a good opportunity to walk or cycle alon…