Otse põhisisu juurde

Sillaehitamine ei ole liivakastimäng

Eelmise aasta suuruudiseks ehitusvaldkonnas oli kindlasti valimiste ajal avatud Solarise kinosaali lae varing, mida mõned nimetasid õnnelikuks õnnetuseks. Õigem oleks seda nimetada siiski õnnelikuks rumaluseks. Ehitamine ei ole naljaasi ja kui seda tehakse diletantide poolt või lihtsalt üle jala, siis suureneb tõenäosus, et sellised õnnetused hakkavad juhtuma. On selge, et paljud asjad ei ole veel juhtunud, mille põhjuste hulka võib lugeda ehitusbuumi, ehituspoliitika ja päevapoliitika.

Solaris on poliitiline objekt. Kuid mitte ainus selline. Enamus kohalike omavalitsuste eelarvetest valimiste ajaks valminud objektidest on päevapoliitilised objektid.

Eelmisel aastal valmis Mustla vallas Tarvastu terviserada koos sillaga üle Tarvastu paisjärve paisu. Selle objekti rahastamiseks oli "kirjutatud" projekt, et saada raha EASilt. Kui töö sai tehtud, siis mindi raha järele. EASil tekkisid kahtlused rajatud silla jätkusuutlikkuse osas ning seetõttu küsiti silla projekti, täitejooniseid ja eksperthinnangut silla kandevõime kohta. Selgus, et silla ehitamine oli kohalike meeste kohalikest materjalist kohalik käsitöö, mille kohta puudus nõuetekohane projekt. Projekti arendav MTÜ Tarvastu Spordi ja Vabaja klubi pöördus Rambolli poole teostusprojekti vormistamiseks. Teostusprojekti koosseisus teostati ka tugevusarvutused, mis näitasid seda, et 16m pikkuse avaga sild on ohutu, kui sellel on kolm inimest, kuid sillale ei saa lubada hooldusmasinat ning see ei kanna ka normatiivset lumekoormust. Kuna vundamendikonstruktsioonide ja geoloogia kohta puudusid andmed, siis ei saanud nende kohta seisukohta anda. Lõppjäreldus oli, et sild tuleb asendada uuega vastavalt nõuetekohasele projektile.

Tänaseks on see sild ajalugu. Õnneks läks nii, sest kui vesi poleks silda ära viinud võinuks sild ära viia Tarvastu lapsed. Jällegi jääb üle loota, et keegi sellest loost ka midagi õpib. Usun, et Tarvastu inimesed on oma õppetunni saanud ja teevad sellest ka vastavad järeldused. Silla projekteerimiseks ja ehitamiseks avalikule teele on vajalik tegevusluba vastavalt teeseadusele.

Olgu öeldud, et silla projekteerimisel tuleb arvestada ka ülesvoolu paiknevate paisudega ning arvestada nende avamise vajadusega. Oleme harjunud viimase 20 aasta sademevaesete suvede ja talvedega ega mõista seetõttu paisude olemust ja vajadust.

Kommentaarid

  1. Solarise stoorist ka midagi:
    lae konstruktsioon - plaat, vill, vill, plaat, vill.
    kinnituselemendid millega tavalist kontori ripplage kinnitatakse - tavaliselt siis kerge alumiiniumplaat või plastik. Projekteerija olla ette näinud küll spetskinnitused, ehitaja ilmselt arvestas hinnaga ja sellega, et spetskinnitusi kohe võtta pold, tulnuks tellida - ja läks lihtsama vastupanu teed. Järelvalve ei valvanud et mis elementidega kinnitatakse ja nii see juhtus.
    Projekteerija pani puusse arvutustes, ripplagi kavandati pea hermeetiline mis tähendab ventilatsiooni rõhkude muutusel koormusi, mida ei olnud üldse läbi mõeldud (konstruktsioon oli vaid välja mõeldud).
    Kindlasti jääb lõpuks süüdi koristaja, kes ülerõhuga saali ukse avas. Oleks ta sissegi astund, oleks võibolla oma karistuse kätte saanud.
    Aga loota et poliitiliselt kallutatud jõud, kes objekti ehitust korraldasid ja survestasid, telgitagustest välja toodaks - on ilmselt liiast.

    VastaKustuta
  2. Mustla valda ei ole olemas, tegu on siiski Tarvastu vallaga.

    VastaKustuta
  3. Tänud märkuse eest, tõepoolest on veel kodumaa haldusjaotuse õppimisega vaja tegeleda.. kuniks pole haldusreformiga seda lihtsustatud :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun