Otse põhisisu juurde

Jätkusuutmatu Eesti: Tropparendajad ja troppomavalitsejad

Hoolimata kõigest, sealhulgas lõputust tööst, õnnestus teha rideout Rootsi kuningriiki kindla eesmärgiga. Kõik oli viimase peal, sestap oli kojujõudmine taaskord "äratundmisrõõm". Laevalt maha sõites jõudsin enne Toompuiesteed kokku lugeda rohkem kaevuluuke, kui terve 1450km pikkuse Rootsi kogemuse jooksul. See muidugi pole uudis, et meil linnatänavaid ei osata projekteerida, ehitada. Juba järgmisel päeval sain tööle sõita mööda Kadaka teed, mis teatavasti alles kaks suve tagasi kapitaalselt uuendati ja juba nüüd ära pinnati. Põhjus on aladimensioneeritud katendikonstruktsioon, mille tulemusena praktiliselt kogu lõigul asfaltkate võrkpragunes. Kahjuks ei ole veel leitud lahendust, kuidas pinnata kaevuluuke, seetõttu on niigi ära vajunud kaevuluukidest saanud kaevud, mille läbimine garanteerib teile emotsiooni. Seda emotsiooni väldib kommunaalameti juhataja Ain Valdmann, kes tavatseb oma kodust Veskimöldrest tööle sõita Laagri-Harku ja Paldiski maanteid pidi hoolimata suuremast tee pikkusest.
Tegelikult tahtsin aga sõna võtta sootuks teise kandi teema pealt.
Rae valda Tallinna ringtee ja Tartu maantee Jüri liiklussõlme juurde kavandatakse juba pikemat aega uhke nimega Ameerikanurga äriparki. Selle projekti kavandajad on tüüpilised Eesti "arendajad", kellel on raha uhke pintsaku ja maasturi soetamiseks, kuid reaalset arendusvõimsust neil ei ole. Kõlava nimega projektile on nüüdseks leitud soojematest kohtadest üleliigset lolli raha, nagu pressile on selgitatud. Selle projekti juures paneb hämmastama see, et kui raha on suisa 4 miljardit, siis sellest ei jätku suurejoonelise projekti teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri välja ehitamiseks. Rae vallavanema kommentaar, et projekti takistab maanteeamet nõudes liiklussõlme väljaehitamist, näitab, et tegemist on järjekordsete troppidega.
Ameerikanurga maatükk kuulus Rae vallale, mis müüdi enampakkumuse korras eraomandusse, koos siduva lubadusega kehtestada alale ärifunktsiooniga detailplaneering. Selline maa parseldamine võimaldas vallal saada kiiret ja lihtsat tulu vallaeelarvesse kahtlemata vajalike lasteaedade ehitamiseks, mille vajadus omakorda on tulenenud kaootilisest elamuehitusest vastavalt sama valla kehtestatud detailplaneeringutele. Tuues valda uusi asukaid, tekivad vallale tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri (avaliku teenuse) tagamise kohustused. Samas ei ole vallal kohustust kaootiliselt ja läbimõtlemata kehtestada detailplaneeringuid, mille tagajärjel vallal tekivad üle jõu käivad kohustused.. see on valla kaalutlusõigus, mida vähesed oskavad kasutada.
Ameerikanurga tükk müüdi kui põrsas kotis, sest teada ei olnud ametkondade tehnilised tingimused planeeringu koostamiseks. Vald lihtsalt ei tundnud nende vastu huvi. Samas andes lubaduse kehtestada detailplaneering, seadis vald ennast sundseisu. Tüüpiline arendaja püüab minimeerida investeeringut ja maksimeerida sellest saadavat tulu. Iga eraomanik loeb raha. Kui vähegi antakse võimalus kulutusi kellegi teise kraesse ajada, siis ka seda võimalust kasutatakse. Uukkivi lahendus on Maanteeameti materdamine oma lolluste eest.
Uskumatu, et rääkides äri- ja logistikapargist, kujutavad "arendajad" ette, et logistika on võimalik ilma asjakohase juurdepääsuta. Silmakirjalik ja küüniline on vallavanema arvamus, et riik peab kinni maksma kellegi kitsad era- ja kohalikud huvid. Selline arusaam on kohane ainult arengumaadele.
Tampere linna juures ehitatakse uut Ikeat. Kes siis Ikeat ei teaks - kohta, kust saab Rootsi kartulikrõpse, lastele näomaalingu ja muuseas ka odavat mööblit, mida kaenla all koju tassida.. kui Ikea ainult kodule lähemal paikneks.

Selliseid hulle palju ei näe, kes sealt jalgratta või ühistranspordiga laelampi tooks, sestap kaunistab poe esist suur parkla ja palju autosid. Ja seega ka palju autoliiklust. Vaid Taanis on Ikea klientidel võimalik rentida jalgratast või jalgratta järelkäru. Ikea on liiklusparasiit, millest on mõned omavalitsused ka aru saanud.
Tampere Ikea jaoks rajatakse riigimaanteele nr 3 uus liiklussõlm, mille maksab kinni Tampere linn, kui asjast huvitatud isik. Linn omakorda on teinud planeeringu ja müünud Ikeale maa, seega on vald saanud planeeritud maa müügist olulise osa investeeritavast rahast. Selge on see, et suurem osa tuludest omavalitsusele loodetakse saada töökohtadelt ja paraku ka uue tõmbekeskuse põhjustatud Ikeaturistidelt. Riik ei maksa ja ei peagi maksma sentigi. Pigem nõuab riik liiklejatele häiringutest põhjustatud kahju hüvitamiseks liiklusradade sulgemise ja kiiruse piiramise maksu.
Siinkohal soovitus (tasuta konsultatsioon) Eesti Maanteeameti uuele juhile teha vahet sõpradel ja tõbrastel. Õige hõlma ei hakka keegi ja jobusid ei ole mõtet karta. Prisket ka mitte. Meie teedel on vaja palju targemat ära teha, kui "ettevõtlust toetada". Tõsised ettevõtjad vajavad korralikult toimivat ja ohutut, see tähendab hierarhilist teedevõrku.
Maanteejuhi käsiraamat, põhimõte nr 1
Riigi põhimaantee ei ole juurdepääs ega äritänav (Teeseaduse §5).

Kommentaarid

nipi ütles …
Oma kulutuste teiste kraesse keeramist nimetatakse Eestis äriks. Heaks ja lugupeetavaks.
Arc ütles …
Kahtlemata kõik õige aga...
Kuhu peaks paigutama kõik need kommunikatsioonid, mis linnatingimustes teemaale peavad mahutuma- kergliiklusteede alla ei taheta neid samuti(kuigi pannakse), pole sinnagi luuke vaja- ja arvestades, et iga toru/kaabel tahab ca 2m laiust maariba ei mahuks meie kohati olematu laiusega kergliiklus-kõnniteede alla niiehknii midagi. Haljasribadega, kui need üldse eksisteerivad, sama lugu- lisaks kasvab seal ka kohati "hindamatu" väärtusega puid põõsaid millede lähedale igasuguste kaevetööde planeerimist võrdsustatakse kohati kuriteo sooritamisega.

P.S Väga asjalik blogi -jõudu, jaksu uute ja ka vanade teemade käsitlemisel
wips ütles …
tänud kommi eest!
eks mujal ole asjad ju samamoodi, tehnovõrke on palju, nende paigutamisele kehtivad igasugu reeglid. samas suudetakse kõigele leida koht ja ka haljastust on kordades rohkem kui meil.. kõik algab konsultandist, kes suudab näha terviklahendusi. meil on ametis projekteerijad, kes on pigem ülesjoonestajad, kui konsultandid.. omavalitsustesse paraku erialaspetsialiste ei jagu ega mahu, kommunaalvaldkonnaga tegelevad tavalised haldusspetsialistid, kes on õppinud paber käes toast tuppa jalutama..
nipi ütles …
Kas kõik kommunikatsioonid peavad olema omaette? Mulle õpetati juba aegade eest et kommunikatsioonid peaksid olema ühes kommunikatsioonikanalis. Kanal selline kus inime sees käima mahub, kommunikatsioonid kanali seinale klambritega paigutatud. Kanalisse sissepääsu luugid haljasalal.

Mis aga sadeveekanalisatsiooni puutub, siis need luugid ka Soomes näiteks äärekivi sees. Üldsegi mitte sõidutee all. Ja vastav sadeveekanalgi ilmselt ei ole sõidutee all vaid haljasalal.

Mnjah, see nüüd küll detaili kallal närimine. Selles sissekandes on tglt mitmeid palju olulisemaid aspekte käsitsetud.
Näiteks kasvõi see, milline on kohaliku omavalitsuse ja riigi vahekord ehk siis suhted infrastruktuuriga.

Populaarsed postitused sellest blogist

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…

Puhkuse pildid 2015

Sai pisut klõpsutatud, nüüd on sillapildid sõkaldest eraldatud.
Esimesena jäi pildile Mustvee sild, mida ehitajad parasjagu viimistlesid.

 Tegemist on täiesti uue integraalse sillaga. Konsoolsed kaldaavad mahutavad kallasrada.

Silla tekiplaat on õnnestunud kuju ja mõõtmetega. Sambad on ebaproportsionaalselt jämedad ja jäigad. Kaks posti on ka üleliigsed.



Järgmine "veretu jahi" saak Alatskivilt. Kuniks Maanteeamet vaidleb asjaosalistega, peavad inimesed liikuma maantee servas. Vaielda võite ka kümme aastat, ühe kuuga oleks kasvõi truubi toru võinud siia panna. Keevitage kasvõi torupiiretest!







Vahelduseks paadisild Annimatsilt. Ajatu.
Tarvastus on rohkem kui üks sild, millel üleliia palju praktilist väärtust ei paista olema. Kuniks püsivad, on ju kena vaadata ja pildistada ka läbivajunud silda.



Viljandi rippsilda on keeruline kaadrisse püüda, lossimäed on metsa kasvanud.
Raplas on ühed Eesti toekaimad sillad. vana võlvsild sai hiljuti endale raudbetoonist tugevduse, mida silla …

Under Al Reem bridges

Al Reem Island is a new development area east of Abu Dhabi Island where most of the infrastructure and roads are in place since 2012. Many of the buildings are growing here and there already shaping the silhouette of the new highrise city.
Having lived around for more than a year I have many times thought to take a hike under Al Reem bridges. Now there were some compellling reasons to do so including the perfect weather.
The master plan of the northern part of the island (also known as Al Shams) has several channels bridged by the main road network.


There are countless of bridges ready for action. It is still a good chance to meet some desert foxes roaming around during late evenings.
The idea of the master plan is to separate people from cars. Even with the best transit system in place the highrise city will generate a lot of car traffic even more in a place where temperature can reach 50 celsius. So for those who don't like cars there is a good opportunity to walk or cycle alon…