Otse põhisisu juurde

Idee: bensiini hind lukku!

Eile panin paagi täis. 50 liitrit ja 600 krooni. Millal viimati paagitäis nii vähe maksis?
Kui kütuse (energia) hind pidevalt kasvab, siis sellega põhjendatakse ka kõigi teiste hindade tõusu. Kütuse hind on üks inflatsioonimootoritest. Kas aga on keegi oma toodete või teenuste hinda alandanud, sest kütuse hind väheneb? Kas vahepeal kallinenud bussipilet läheb odavamaks?
Kuna nafta hinda ei suuda Eesti kuidagi mõjutada, siis on tegemist justkui paratamatusega - võimatu on ennustada hindade kujunemist ja seeläbi tarbimist, maksude laekumist. Samuti tekivad probleemid eraettevõtjatele mahaparseldatud kommunaalteenuste ohjamisega, sest lepingus ei ole keegi osanud arvestada, et hind võib aastaga 50% tõusta ja siis jälle langeda.
Mis oleks kui fikseeriks kütuse hinna lõpptarbijale? Kui aktsiis oleks ujuva suurusega ja moodustaks vahe fikseeritud hinna ja maailmaturuhinna vahel, siis on võimalik tekitada aktsiisireservid, tasandada maailmaturu hinna kõikumised ja samas katta ka aktsiisist rahastatavad eelarve read. Selge, et sellise süsteemi haldamine on tehniliselt keerulisem, kuid mitte võimatu. Küsimus on, kuidas kütuse jaemüügiga tegelvad ettevõtted oma noosi teenivad ja kuidas tekitada huvi hea teenuse pakkumise vastu.
Idee ei ole muidugi uus, Norra majandus toimib suuresti riikliku naftapumpaja toel ja kütuse hinnaga reguleeritakse ka sisetarbimist. Erinevus meiega on see, et meil naftat ei leidu.
Idee realiseerumisel on ilmselt ainsaks reaalseks tehniliseks takistuseks Euroopa Liidu leping, milles on sätestatud aktsiisimäärade rakendamine (ühtlustamine).

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun