Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2009 postitused

Aasta hea oli 2009

Te nüüd mõtlete, et wips on päris sassi keeranud, mis selles masuaastas siis head on!? Meie lihtsameelsete jaoks on siin maamunal enamus asju näilised, need on erinevad energeetilised seisundid, mille sügavamat sisu mõistame alles tagantjärele. On ju teada-tuntud väljendid liiga hea, et olla tõsi ning enam hullemaks minna ei saa. Need võiks siis kehtida vastavalt mulliaastate ja masuaastate kohta.Lõppev aasta oli külm dush, mille arvatav eesmärk oli laenujoovastuses inimesed ja edumahlas hõljuvad poliitikud maa peale tagasi tuua. Oleks ju võinud see masu varem tulla, teisalt hea, et ta ikka tuli. Arvatavasti oli kummi parasjagu pingutatud, et laksu oleks tunda. Olgem tänulikud, et majanduses kehtivad ikka veel mingisugused reeglid.Kas keegi ka kaineks sai ja sellest midagi õppis, selgub hiljem. Poliitikas on meil ju demagoogiline stagnatsioon: valitsuses muutusteta, all-linnas muutusteta. Selge on, et suur osa inimestest on maandatud - kõigil meil on mõni tuttav või tuttava tuttav, ke…

Kõik kilomeetrid tasuliseks

Targad inimesed teavad arvata, et aastaks 2020 on reaalne maksustada läbisõitu. Kuna GPS navigatsiooniseadmed on muutunud igapäevasteks ja lisaks spetsiaalsetele GPS seadmetele on GPS funktsionaalsus sisse ehitatud mobiiltelefonidesse, on infotehnoloogiline valmidus läbisõidu maksustamiseks juba täna olemas. Selleks puutub esialgu poliitiline tahe. Üldlevinud on kütuste ja autode maksustamine. Kui kütuse maksustamine mingil määral soodustab juba vähem sõitmist ja ökonoomsemaid autosid, siis automaks seda kindlasti mitte. Selge on ka see, et sisepõlemismootorile tekib järjest rohkem alternatiive ja siis tekib küsimus, millest rahastada teede ehitust ja korrashoidu?Kui kogu maksustamine on tarbimispõhine, on see õiglasem ja motiveerib ka vähem sõitma. Samas on kasvav liikumine üks majanduskasvu aluseid, seega on poliitikutel selliste otsuste tegemine keeruline.. Loe lähemalt drivers.com.

Aim so laki-laki

Meil siin kontori juures on üks tore tänav ja sellel veel toredam ristmik. Pea alati, kui käin kohvi võtmas, saab ennast lõbustada Tallinna liiklejate tegevusega. Oma osa sellel on muidugi ka liikluslahendusel, mille on kavandanud tubli konkurent K-Projekt (k nagu kommunaal-käsk-kesk-kohuke?).Läbi märja akna sain pildile sellise situatsiooni, kus autod oleks teineteisest justkui läbi sõitnud. Tegelikkuses oli nii, et see heledam auto, lähenedes ristmikule, ei saanud aru, mis toimub ja arvas, et ta peab üle topelt-pideva joone reastuma vasakpoolsele rajale vasakpöörde sooritamiseks. Laki tänavalt sooritas vasakpöörde must Mercedes, kes siis olukorra sunnil möödus heledast autost vasakult.

Minu valimislubadus

Muidugi ei kandideeri ma kohalikel valimistel. Kuigi juba ammu ühel avalikul arutelul üks naisterahvas soovitas mul poliitikaga tegelda, pidasin ma seda pigem solvanguks, kui komplimendiks. Muidugi, kohalikus omavalitsuses volikogus olles ei pea ilmtingimata olema poliitik, ammugi mitte parteilane. Eesti demokraatia on sedavõrd noor, et siin ennast poliitiliselt määratleda. Noor olen ma isegi.. :)Valimised on käimas ja postkast on taaskord reklaamist pungil. Kipub sinna volikogusse igasuguseid. Kindlasti on enamusel head ended ja soov kohalikku elu edendada, aga.. ei paista mõistust ega kompetentsi. Valida on, aga vähe. Seda ma luban, et ma ei vali pätte ega kaabakaid, kesikuid ega muid petiseid. See on minu valimislubadus.Siinkohal on paslik värskendada Saue valla inimeste mälu. Kes vana asja meenutab, on ajaloolane!Oli aasta 2006 ja kohalike omavalitsuste volikogud pidi enda seast leidma valijamehed presidendi valimiseks. Saue valla volikogu istungil 13.09.2006 toimus hääletus ja hä…

Konsultanti tunned?

Aasta tagasi, kui Kose-Mäo projekti kõrghetkeks oli Silmsi küla elanike vastuseis uuele teele, ehk siis tavapärane Not-In-My-Back-Yard suhtumine, ilmus ajalehes Harju Elu mitu artiklit sellel teemal. Muuhulgas on 05.12.2008 ilmunud artiklis kirjutatud:„Mida aruteludel ikka väidetakse, on see, et tee-ehitamine viib piirkonna väärtuse alla. Tegelikult on nii, et kinnisvara väärtuse esimene kriteerium on asukoht ehk juurdepääs," nimetab Raul Vibo. „Mida lähemal on tee ja mida suurem see on, seda suurem on kinnisvara väärtus."
Järva Teataja kirjutab 29.09.2009: Vallavanem Mart Mäemetsa ütlust mööda elavnesid detailplaneeringute algatamised eriti pärast Mäo ümbersõidu eelprojekti allakirjutamist. «See maa läks hinda, muutus Järvamaa kõige kallimaks maaks, mille hind kerkis isegi 300 kroonini ruutmeetrist,» lausus ta.
Nüüd on see siis tõestust leidnud. See, et ma midagi millestki tean kah.

Visioonivaba tramm

Käisin Tallinna visioonikonverentsil "Trammile!". Kahjuks oskavad kesikud kõik ilusad asjad ära rikkuda oma eksistentsiga. Toomas Vitsuti sissejuhatav sõnavõtt euro vastandamisest trammile oli haige. Ta tegi seda füüreri valvsa pilgu all, kui see oli tehtud, siis võis füürer lahkuda... Toomas, ehk ei olegi sa nii haige mees?Järgnenud ettekanded olid siiski poliitikavabad ja huvitavad, eriti Hardo Aasmäe ettekanne "Surutisest välja". Mõte, et igasugune areng toimub vaid surutises, on paraku tõde. Vaadates kasvõi ennast, hea elu teeb laisaks. Eks tuleb järgi mõelda ja tegutseda. Samal ajal lugesin arvutist meile ja sinna potsatas kutse Kommunaalmajanduse konverentsile, mida korraldab Kommunaalmajanduse Ühing. Vaatasin kava ja nägin mitte ühe, vaid kolme kesiku nime. Otsige lolli, mina teie poliitloengule ei tule, ammugi mitte raha eest. Trammidest rääkides jäi mulje, et tegemist on kinnisideega. Kinnisidee on ka kesklinnas trammi viimine maa alla. Minu esimene küsimus …

Poliitikud arhitektuurimaastikul

Neljapäeval toimus Arhitektuurikeskuse korraldatud välkloeng "Arhitektuur poliitilisel pinnasel", mis sedakorda oli pigem poliitikute debati moodi. Sõna said enamuste erakondade esindajad, sealhulgas ka linnapea kandidaadid Toomas Tõniste, Keit Pentus, Marek Strandberg ja Jüri Pihl. Kesikuid esindas abilinnapea Taavi Aas.Peale Strandbergi sõnavõtu võib ülejäänute kohta öelda ainult üht: mõttetu seltskond. Strandberg erineb sellest massist selle poolest, et ta teab, mida räägib, räägib soravalt ja huvitavalt, kuid kahjuks on poliitikasse ronimine toonud tema sõnavõttudesse ka ülekruvimise ja populismi, mis huvi tema sõnavõttude vastu kahandab. Kahtlemata on tal õigus, et linn on inimese jaoks ja linna planeerimisel tuleb silmas pidada inimest. Samas ei saa vastandada inimest asjadele, mis moodustavad linna, kui maastiku, sest ilma nendeta ei oleks inimesel siin midagi teha. Jüri Pihl, kes esines peale Strandbergi, püüdis sõnasabast kinni võtta ja väita, et linn peaks olema se…

Kaine mõistus ja muid tähelepanekuid

Mootorratturid jagunevad teatavasti kahte liiki: need, kes on kukkunud ja need, kes veel ei ole kukkunud. Olen nüüd siis ka kukkujate klubi liige. Sõitsime reedel Paldiski maanteel linna suunas ja teisel rajal, kui peale loomaaeda oli asfalteeritud eraldusribal üks kirsipunane auto. Sellest tuias välja selgelt ebakaines olekus tüüp, kes autode vahelt paremale tee servale liikus ja seal hääletama hakkas. Tont teab, mis sellel idioodil mureks oli, igatahes korraldas ta paraja segaduse. Minu viga, et jälgisin rohkem seda tüüpi, kui seda, mis vahetult minu ees toimus. Kuna üks Tallinki takso arvas, et peab selle tüübi käeviipe peale kindlasti seisma jääma, järgnes lumepalliefekt ja minu ees olev "roheline" pani piduri plokki. Ega minulgi palju rohkem üle jäänud. Kõik käis sekundi murdosa jooksul ja järgmisel hetkel oli esiratas blokeerunud ja mina vasemal küljel maas. Esimene mõte oli kõrvale hüpata, et tagant keegi mulle otsa ei sõida. Õnneks oli tagant lähenenud vaid üks auto,…

Lindilõikamiste aegu

Ilus aeg see valimiste aeg. Linn on kenasti roheliseks värvitud, nagu vanasti N. Liidu armees. Kui muru polnud piisavalt roheline, tuli seda värvida. Häbi neile, kes püüavad sügisesse kollast värvi tuua! Huvitav on ka näha, kes kellega käib. See selleks. Sügis ja valimised on ka lõikuse aeg. Lõigatakse loorbereid. Mida siis veel! Lõikavad poliitikud. Kes siis veel! Meie poliitikud on oma vanematelt kolleegidelt edukalt õppinud, kuidas rahva meelsust enne valmisi paika sättida. Siinkohal on paslik meenutada 2003 aastat, kui 14 septembril toimus Eestis referendum Euroopa Liidu liikmelisuse teemal. Tolleks ajaks oli Eestil olnud võimalus juba mõnda aega kasutada abivahendeid erinevatest EL tõukefondidest. Abiraha saamine eeldas siis ja eeldab ka täna keerukast bürokraatiamasinast läbiminekut. Me olime küllaltki edukad, eriti maanteede katete taastusremondi projektide elluviimise osas. Siiski. Juba 2002 aasta lõpul pidi lahti minema Via Baltica II hange, mis kätkes endas kokku üle 120km Na…

Igal märgil on märgiline tähendus

Peaks olema nii, et kui on avalik tee, siis sellel kehtivad seadused, eeskirjad ja määrused. Vähemasti võiks nii olla ju? Ilmselt tuleneb minu võimatu soov sellest, et ma paljudest Tallinna liiklusmärkidest aru ei saa, kuigi ma alles eelmisel aastal sooritasin edukalt ARKi liikluseksami.. Head inimesed, andke abi! Mida on liikluskorraldaja tahtnud meile selgeks teha?

Parkimine Tallinnas ja Ühisteenijad

Mind on alati häirinud need, kes ei suvatse parkimisel lähtuda reeglitest, pargivad tänavaid kinni ja rikuvad haljasalasid. Parkimise piiramine ja korraldamine on vägagi vajalik, mida tihedam on asustus, seda rohkem tuleb selle teemaga ka vaeva näha. Tallinnas tegeleb sellega Transpordiamet, Munitsipaalpolitsei ja halduslepingute alusel ka mitmed ettevõtted. Võite juba aimata, et kirjutan sellest siin põhjusega - nimelt teisaldati minu auto 08.07.2009 Moby kontserdi ajal Russalka juurest. Olen veendunud, et teisaldamine toimus põhjuseta, kuivõrd taotluse väärteo menetluse lõpetamiseks alles esitasin ja otsus tuleb kunagi augustis, jätan selle kommenteerimise hilisemaks.Praegu tahan juhtida tähelepanu kahele nüansile, mis minu arvates on autojuhtide suhtes ülekohtused ja ebamõistlikud. Kahjuks lepib enamus Transpordiameti ohvritest olukorraga ja väldib "toredate inimestega" ülemäärast suhtlemist. Sõltumata sellest, kas teie auto teisaldati põhjusega või põhjuseta, on teil õigu…

Nolk või pensionär, kes on liikluses ohtlikum?

Sageli räägitakse, et vanemad juhid kujutavad liikluses suuremat ohtu. Kuigi vanusega kaasnevad mitmed efektid, mis juhtimise efektiivsust mõjutavad, on ikkagi nii, et suurima riskirühma moodustavad algajad juhid. Vanemate juhtide "nõrkust" kompenseerib alalhoidlikum eluviis, kiiret ju pole... Üks omadus ja võib isegi väita, et oskus, mis efektiivset liiklemist mõjutab on meie "kasulik vaateväli" (Useful field of view), mis näitab seda, kui suurelt alalt, mida silmad näevad, meie aju suudab mõista visuaalset informatsiooni. See ala väheneb vanusega, kuid seda on võimalik ka treenida, nagu lihaseid. Uuringud näitavad, et kasuliku vaatevälja suurendamine aitab vähendada õnnetuse riski. Mida suurem on vaateväli, seda parem on reageerimiskiirus. Nüüd on võimalik Internetis ennast testida. Kui testi tulemused on kehvad, siis on võimalik soetada spetsiaalne tarkvara, mille abil ennast treenida. Testimiseks klikka siia. Mina tegin testi läbi ja sain sellise tulemuse.
Võiks p…

Loetud: 2 miljardit autot

Täna on maailmas ca 800 miljonit autot ning ennustatakse, et 20 aastaga kasvab autode arv 2 miljardini. Kui kasv tuleb valdavalt suure rahvaarvuga Aasia riikide arvelt, siis kasvuruumi paistab olema ka mujal. USAs on jõutud nii kaugele, et iga juhiloa kohta on registreeritud 1,05 autot.Raamat on kirjutatud ameeriklaste poolt. Mõnevõrra imelikuna tundub, et ameeriklased jagavad manitsusi hiinlastele. Teisalt on see arusaadav, et ärge tehke nii, nagu meie, American Dream osutub varem või hiljem suureks probleemiks kõigile.Autorid on ja jäävad siiski realistideks. Autod on tänase maailma lahutamatu osa ja neid elimineerida ei ole võimalik. Põhjalik ülevaade autode ajaloost ja eelkõige sellest, miks ei ole bensiinile ja diislile aktiivselt otsitud alternatiive, näitab, et ei üksikisikud ega eraettevõtted ei ole ratsionaalsed. Kogu majandus toimib kasu saamise (kasvu) eesmärgil ja seda valdavalt lähiperspektiivis. Mida suuremad on tööstused, seda laisemad nad on ja seda suurem on vastuseis…

Jätkusuutmatu Eesti: Tropparendajad ja troppomavalitsejad

Hoolimata kõigest, sealhulgas lõputust tööst, õnnestus teha rideout Rootsi kuningriiki kindla eesmärgiga. Kõik oli viimase peal, sestap oli kojujõudmine taaskord "äratundmisrõõm". Laevalt maha sõites jõudsin enne Toompuiesteed kokku lugeda rohkem kaevuluuke, kui terve 1450km pikkuse Rootsi kogemuse jooksul. See muidugi pole uudis, et meil linnatänavaid ei osata projekteerida, ehitada. Juba järgmisel päeval sain tööle sõita mööda Kadaka teed, mis teatavasti alles kaks suve tagasi kapitaalselt uuendati ja juba nüüd ära pinnati. Põhjus on aladimensioneeritud katendikonstruktsioon, mille tulemusena praktiliselt kogu lõigul asfaltkate võrkpragunes. Kahjuks ei ole veel leitud lahendust, kuidas pinnata kaevuluuke, seetõttu on niigi ära vajunud kaevuluukidest saanud kaevud, mille läbimine garanteerib teile emotsiooni. Seda emotsiooni väldib kommunaalameti juhataja Ain Valdmann, kes tavatseb oma kodust Veskimöldrest tööle sõita Laagri-Harku ja Paldiski maanteid pidi hoolimata suurema…

Kuidas mina?

Kuidas mina volbril käisin?Alustasin postkontorist, kuhu oli saabunud pakike Amazonist. Sain kätte Daniel Sperlingu ja Deborah Gordoni raamatu Two Billion Cars Driving Toward Sustainability, kust loodan leida huvitavaid fakte ja vastuseid küsimusele, kuidas on võimalik  panna kogu maailma rahvas sõitma neljal rattal nii, et me kõik sealjuures ka ellu jääme. Seejärel rattale ja Tartu poole uhama. Peale aastast pausi siis jälle Tartus volbril. Viimati sadas lund, seekord täitsa mõnus kevad. Pikemalt detailidel peatumata viskusin peale Ska faktorit kuskile madratsile, sest keegi oli välja mõelnud mõttetalgud.Kuidas mina Mõttetalgutel käisin?
Talgud oli võimalus ühendada meeldiv kasulikuga ja vastupidi. Meeldiva hulka kuulus ka volber. Neli tundi und oli seekord piisav. Kõik, kes enne ja pärast talguid on talgute mõtet iseeneses kritiseerinud, jäid seekord sellest lihtsalt ilma, on lollid ja kadedad. Mul ei ole kombeks kõrvale jääda ja siis poriseda. Ma võtan osa ja porisen. Sest porisemis…

Majanduskasvust ja autodest

MajanduskasvustMitte väga ammu (11.03.2009) teatas Statistikaamet, et 2008 aastal vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt 3,6% võrra. Kusjuures tegemist on esialgsete andmetega. Seega tulemus veel täpsustub. Mõnda aega varem (17.02.2009) teatas aga Maanteeamet, et liiklussagedus Eesti teedel vähenes 2008 aastal keskmiselt 4,1%. Aasta tagasi (10.03.2008) oli Statistikaameti andmetel 2007 aasta majanduskasv 7,1%, Maanteeameti andmetel (25.02.2008) liiklussageduse kasv 12,6%. Majanduskasvu ja liiklussageduse vahel on alati olnud väga hea korrelatsioon. Majanduse hetkeseisu on aga reaalajas väga raske määrata. Liiklussagedust samas äärmiselt lihtne. Eesti maanteedel on juba 52 püsiloenduspunkit, kust kogutakse informatsiooni reaalajas ööpäeva- ja aastaringselt. Seda infot on teoreetiliselt võimalik töödelda ka reaalajas ja joonistada ujuvat keskmist liiklussagedust, millest võib teha üsna üheselt ka järeledusi majanduse olukorra kohta. Tõsi küll, liiklussagedused aastalõikes on küllaltki va…

Fehmarni sillast

Taani ja Saksamaa vahele kavandatakse püsiühendust. Asjast on peamiselt huvitatud Taani riik, kuid ka sakslased osalevad projektis. Projekt on pika vinnaga, seda kavandatakse juba aastakümneid, nüüd jõutakse pisut konkreetsemate plaanideni. Põhimõtteliselt on paika pandud püsiühenduse asukoht ning ristlõige: kaks rööpapaari rongidele ja neljarajaline maantee.
Hiljuti lõppes projekteerimishange, mille tulemusena valiti välja kaks konsultantide meeskonda. Üks meeskondadest teeb silla projekti, teine tunneli. Justnimelt tehakse kaks võistlevat projekti ja muidugi on mõlemad tiimid huvitatud, et nende lahendus saab ka realiseeritud. Võte on kaval, sest vaid vaidluses saab sündida tõde. Kui mõlemat alternatiivi kavandaks üks meeskond, siis paratamatult kalduks eelistus ühe või teise kasuks subjektiivsuse põhjal. Tellijal on kasulikum maksta kahe projekti eest, kui ehitada vale lahendus.
Tegemist on väga suure projektiga, mida saab põnevusega jälgida veel mitmeid aastaid, sest ainuüksi projek…

Head Vabariiki!

Barbi Bilbre paiskab Ekspressis õhku mitmeid küsimusi, muuhulgas: "Miks Tallinn ja lähivallad ei suuda teha koostööd kõige elementaarsemates valdkondades, nagu keskkond, transport ja ohutus?"
Siinkohal on paslik meenutada paari kokkupuudet omavalitsusjuhtidega ajajärgust, mida võiks nimetada kui minu rännakut riigiametniku argiellu.
Peale ühte nõupidamist, mille teemaks oli ühistranspordi ümberkorraldamine ja ühistranspordile juurdepääsu loomine Tallinna linna piiril seoses mitme omavalitsuse kehtestatud planeeringute tagajärgedega (loe: taandarendustegevuse ohjamisega), jätkasime ühe Tallinnast mitte kaugel paikneva omavalitsuse abilinnapeaga teemat. Ta nentis, et neil on küll raha, et ehitada linna serva maantee alt läbi jalakäijate tunnel, kuid on ka dilemma - seda tunnelit hakkavad ju kasutama ka naaberomavalitsuse inimesed. Naaberomavalitsuses paraku on võimul teine erakond ja edasi mõelge ise.
Teine lugu on sellest, kuidas me koos projekteerijaga käisime Väo-Maardu proje…

Roolikott

Te ei usu, aga eile tekitas üks unemati Mustamäe tee-Tammsaare tee ristmikul umbes 17:20 kerge ummiku. Kes teab, võib-olla oleks sellest saanud suuremat sorti ummik, kui allakirjutanu ei oleks eristunud liiklejate üleüldisest apaatsusest.Ristmikul on Ehitajate tee poolt tulles väga lühike vasakpöörde rada ja veelgi lühem rohelise tule tsükkel. Tavaliselt jõuab selle tsükliga pöörde sooritada üks buss või kaks autot. Ristmikule jõudes oli minu ees terve rida autosid ja buss. Kui tükk aega liikumist ei toimunud, siis hakkas bussijuht rada vahetama. Sain aru, et meil on "probleem". Kuna ma ei näinud, mis ees toimub, kannatasin veel mitu tsüklit. Kui "probleemi" ja minu vahele oli jäänud üks õnnetu naisterahvas, hakkasin juba nägema ees seisvat probleemiga Scorpiot. Minus äratas kahtlust, et auto seisab, tagumised gabariittuled põlevad, mootor töötab aga auto ei liigu. Ohutuled ei vilgu. Kui saabus minu võimalus, sõitsin Scorpiost mööda ja keerasin tema ette ülekäigura…

Suur-Tallinn ja kärped

On kiire, sigakiire. Ma ei tunne oma ihul mingit majanduslangust, pigem vastupidi. Seetõttu ei leia mahti ka juba ammu alustatud postitusi lõpuni kirjutada ja teie ette tuua.
Viimase nädala uudistest aga vähemalt üks lausa nõuab kommenteerimist. See kesikute Suur-Tallinna idee, mille sisuks on Tallinna liitmine lähivaldadega või siis vastupidi. Tegemist on ideega, mis ei ole jällegi uudne, sest kui ajalugu vaadata, siis Tallinn on oma 100 aasta tagustest piiridest 20 kordselt välja kasvanud, seda ikka valdade arvelt. Aimdust Tallinna linna territooriumist saab siit. discusmedia.com saidilt pärineb järgnev kaart aastast 1914.
Kujutage nüüd ette, et Tallinna linna halduspiirid oleks tänaseni just sellised, nagu 100 aastat tagasi. Kas oleks võimalik üldse mingit normaalset elu ette kujutada? Arvestades tänast seadusandlust, kus iga omavalitsus vastutab ühistranspordi eest oma haldusalas ja linna bussiliinid peale mõne erandi keeravad piirilt tagasi, oleks see üsna raske juhtum. Idee juurde t…

Avaliku ja erasektori vastuolu avaliku ruumi kujundamisel

Hiljuti sõitsin Paldiski maanteel ja täheldasin, et kõik suured välireklaampinnad olid valged ja valgustamata. Küll oli kena. Kui nüüd keegi veel koristaks ära need koledad reklaamtahvlid ja istutaks eraldusribale mõned puud, siis silm ju puhkaks.. aga ei, selle asemel hädaldavad nemad, et välireklaami tellimused on ära kadunud.Erasektori huvi on lõigata kasu avaliku ruumi arvelt. See on sageli ja valdavalt vastuolus avaliku huviga. Meil aga tolereeritakse seda mõnuga, sest selles valdkonnas liigub kenakene meelehea.. Vaata, kuidas näeb Rob Forbes maailma läbi omatehtud piltide.

Idee: bensiini hind lukku!

Eile panin paagi täis. 50 liitrit ja 600 krooni. Millal viimati paagitäis nii vähe maksis?Kui kütuse (energia) hind pidevalt kasvab, siis sellega põhjendatakse ka kõigi teiste hindade tõusu. Kütuse hind on üks inflatsioonimootoritest. Kas aga on keegi oma toodete või teenuste hinda alandanud, sest kütuse hind väheneb? Kas vahepeal kallinenud bussipilet läheb odavamaks? Kuna nafta hinda ei suuda Eesti kuidagi mõjutada, siis on tegemist justkui paratamatusega - võimatu on ennustada hindade kujunemist ja seeläbi tarbimist, maksude laekumist. Samuti tekivad probleemid eraettevõtjatele mahaparseldatud kommunaalteenuste ohjamisega, sest lepingus ei ole keegi osanud arvestada, et hind võib aastaga 50% tõusta ja siis jälle langeda. Mis oleks kui fikseeriks kütuse hinna lõpptarbijale? Kui aktsiis oleks ujuva suurusega ja moodustaks vahe fikseeritud hinna ja maailmaturuhinna vahel, siis on võimalik tekitada aktsiisireservid, tasandada maailmaturu hinna kõikumised ja samas katta ka aktsiisist raha…

Jätkusuutmatu Eesti: odav peaminister, sitt teenus

Alustuseks olgu öeldud, et ma olen peale kuningriiklaste kadumist poliitiliselt areenilt kõigil valimistel olnud reformistide toetaja kuni viimaste riigikogu valimisteni. Meelemuutuse tingis kaks asjaolu. Esiteks muidugi see, et tekkis uus poliitiline jõud (loe: jõuetus). Teiseks reformistide pähe löönud piss ehk süvenev savisaarlus.
Kuulasin peaminister Ansipi esinemist viimatises Reporteritunnis (19.12.2008, Vikerraadio). Nõustusin enamusega Andruse kiidulaulust, kuidas meie valitsejad on targasti säästnud ja nüüd on meil olemas reservid, et majanduses halvemaid aegu üle elada. Siis aga jõuti teemaga haldusreformini. Pea veerand tundi kulus Andrusel seletamiseks, kuidas haldureformiga ei ole võimalik vähendada kulutusi, on võimalik ainult parandada halduse kvaliteeti. No see on ikka tõesti koletu väljavaade, et on olemas oht omavalitsusteenuse kvaliteedi paranemiseks. Muidugi on Reformierakonna esimehel raske tunnistada, et lätlased on meist paremad reformistid, aga milleks ajada sel…