Otse põhisisu juurde

Haldusreform või siis mitte..

Olles Helsingis Põhjamaade teedekonverentsil on mul pea pulki täis ja võiksin teile kirjutada liiklusohutuse uuematest suundumustest, normidest ja paljust muust, aga kirjutan hoopis haldusreformist, milleks annab ainest riigikontrolör Mihkel Oviiri artikkel Postimehes.
Riigikontrolöril on tuline õigus, et kohalikele omavalitsustele seadusega pandud kohustuste täitmine ei ole suurema osa omavalitsuste suuruse puhul reaalne. Samuti on õige see, et lahenduse võti on valitsuse ja riigikogu käes. Ükski omavalitsus ei saa süsteemi muuta. Lahendus ei ole mõningate erandlike omavalitsuste vabatahtlik liitumine, kui süsteem tervikuna on mäda.
Süsteemi remontimiseks on kaks põhimõttelist lahendust.
Esiteks muidugi territoriaalne halduspiiride vähendamine, kohalike omavalitsuste arvu jõuline vähendamine. Neid omavalitsusi saab Eestis olla maksimaalselt 15, patuga pooleks 16.
Teine võimalus on omavalitsuste kohustuste vähendamine. Täna on omavalitsustele pandud kohustusi, mis on lihtsamad ning loogilisemad korraldada riiklikul või maakondlikud tasandil. Näiteks haridussüsteem, sotsiaal-hoolekanne, tehnilise infrastruktuuri arendamine ja haldamine, ühistranspordi korraldamine, planeerimine, jne. Mitmed ülesanded on täna ka dubleeritud või vastutus hajutatud: ühistransport, haridussüsteem, jt. Küsimus on, mis siis üldse võiks jääda tänaste kohalike omavalitsuste pädevuseks? Tegelikult ei olegi peale vallavanema "isakeseks olemise" midagi sellist, mida peaks tegema 1000 inimesega omavalitsuses. Ja sedagi saab edukalt teha 400 korda enama pööbliga pealinnas.
Mis siis järele jääb? Ikka esimene võimalus. On igati sobiv meenutada regionaalministri kümmet käsku!

Kommentaarid

Juhan van der Lei ütles …
Lugesin ühest, kindlasti eelretsenseerimata ajakirjast, see võis olla Päikesetuul vms., otsin selle välja, kui kunagi raamatukogusse juhtun, sellist fenomeni teede kohta, eriti nende lõikude, mida on õgvendatud, ehk mitte traditsiooniliselt ja rakendatud mingitlaadi liiklust vajadusest lähtuvalt talust-tallu kulgevalt, vaid teoreetiliselt, kontorilauataga koostatutelt:
Mõnedel lõikudel on liiklusõnnetuste arv tunduvalt suurem, kui teistel ning seda ei saa seletada tee kvaliteedi,
nähtavuse, ilmastiku, muude ilmsete füüsiliste teguritega. (tundub võimalik tõene väide olevat.) Loo autor tõi siin sisse maa energeetilise struktuuri, ehk jõud, mida empiiriliste uuringutega seletada ei õnnestu. Oli ka kirjeldusi õnnetustesse sattunud isikutelt, kus neile tuli peale mingi unelaadne nähtus vms. Nüüd väitis loo autor, et kuskil
lääne-euroopas on selliste anomaalsete õnnetussagedustega teelõikudele peale pandud liikluspiirangud. Minu küsimus
on, et kas Sulle teadaolevalt on kusagil nimetatud kandis (võin kunagi täpsemalt koha välja uurida)rahustavaid meetmeid vaid selle tõttu, et seal õnnetuste sagedus on suurem, kuigi tee on super kvaliteetne, ehk tee paremaks minna ei saa, vaid on vaja rohkem ettevaatlikkust, kuna statistiliselt on rohkem võimalusi kabelis lõpetada? (lihtne oleks Sul praegu vastata, et mida parem tee, seda vähem õnnetusi, nagu meie peaminister väidab, et mida rohkem raha, seda parem elu.)
wips ütles …
Hmm.. inseneri pragmaatikast lähtuvalt ütlen, et kõigele on alati olemas seletus, niisama ei juhtu mittekuimidagi. Võib-olla olen liiga palju ka Discoveryt vaadanud.
Maa energeetiline struktuur on muidugi huvitav ja ei ole võimatu, et teatud tee geomeetria puhul ka Coriolise efekt kedagi teelt välja viib.
Liiklusohtlikke (statistilises mõttes) teelõike on igal pool maailmas ja kõige tavapärasem moodus on ikka liikumisvabadusi piirama hakata, olgu see siis kiiruse piiramisega märkide abil või füüsiliselt või üldse tee sulgemisega.
Pigem on probleem selles, et me näeme tee puhul kvaliteeti erinevalt lähtuvalt sellest, kuidas me liikleme, millega me liikleme, kuhu me liikleme ja milline kiirus on meie jaoks ideaal. Elamualal on rahustatud liiklus tõenäoliselt ideaal, kuid tee Tallinnast Tartusse läbi elamuala pahandaks poolt kodanikkonda.
Ehk teisisõnu ei ole hea tee ainult see, kus saab näiliselt kiiresti sõita, sest on palju vabu radu ja keegi ei tolgenda ees.
Hea tee mõiste sõltub keskkonnast tervikuna: maakasutusest tee ümber, teekasutajatest jne.
Head teed iseloomustavad kaks kvalitatiivset näitajat. Liiklusohutus on (IMHO) prevaleeriv. Kui ikka juhtub palju õnnetusi, siis ei ole tee kvaliteetne, sest tõenäoliselt ta ei arvesta ümbritseva keskkonnaga. Teisalt, kui tee arvestaks ainult ümbritseva keskkonnaga, mida inimene pidevalt ümber kujundab, siis ei oleks meil võimalik saavutada teist kvaliteeti - mugavust, sest kõik teed tuleb rahustada jalakäija .. või lehmakarja kiirusele..
Tervitet,
wips
nipi ütles …
Tjah, võiks konkreetse lõigu välja tuua küll - Kehtnast Rapla suunas tulles on alguses allee, siis suht järsk kurv koos ristmikuga ja bussipeatus. Õnnetuste arv eriti suur selle allee lõpuosas. Väidetavalt on tegemist ka geomagnetilise anomaaliaga. Piirang, kui seal ka rakendatav, ei ole siiski otseselt anomaaliast tulenev.
Juhan van der Lei ütles …
Otsin välja, kui raamatukokku juhtun. Kirjeldatud teelõik on mullegi väga tuttav, mäletan isegi räsitud puid seal.

Tuli veel meelde moodus millega kirjeldatud "anomaalseid" lõike kindla peale ära tunda. Nimelt püstitatakse surmajuhtumitel sinna altareid, tahvleid, küünlaid, ehk "hing jääb surmakohta kinni." Milline tuttav vaatepilt sirgetel teelõikudel!

Vist oli mingi special liiklusmärk mõeldud selle jaoks, a la "muud anomaalsed ohud".
wips ütles …
Sellel lõigul ei ole küll geomagnetismiga mingit pistmist, pigem ikka tsentrifugaaljõuga. Kurvi raadius on ca 200m, kurvi alguses Rapla pool on ristmik. Teelt välja sõidetakse seal massiliselt, aga neist ei saa statistikat, sest see puu võeti ammu maha, mis ette kippus jääma. Sellegipoolest mõned lendurid leiavad ennast tükk maad peale kurvi puude vahelt, sest kurvis kaotatakse juhitavus, aga suudetakse vibava masinaga veel tee peal püsida..
Magnetismi põhjustas omal ajal ka Valtu veinitehas, kust kohalikud käisid meelehead toomas... ehk teisisõnu tee õnnetusteni on sündmuste jada alustades sellest, et naine ei anna kätte, kõik ees tolgendavad liiklejad käivad närvidele, enesehinnang üle Euroopa keskmise.. siis üks ootamatu kurv, punkt.

Populaarsed postitused sellest blogist

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…

Puhkuse pildid 2015

Sai pisut klõpsutatud, nüüd on sillapildid sõkaldest eraldatud.
Esimesena jäi pildile Mustvee sild, mida ehitajad parasjagu viimistlesid.

 Tegemist on täiesti uue integraalse sillaga. Konsoolsed kaldaavad mahutavad kallasrada.

Silla tekiplaat on õnnestunud kuju ja mõõtmetega. Sambad on ebaproportsionaalselt jämedad ja jäigad. Kaks posti on ka üleliigsed.



Järgmine "veretu jahi" saak Alatskivilt. Kuniks Maanteeamet vaidleb asjaosalistega, peavad inimesed liikuma maantee servas. Vaielda võite ka kümme aastat, ühe kuuga oleks kasvõi truubi toru võinud siia panna. Keevitage kasvõi torupiiretest!







Vahelduseks paadisild Annimatsilt. Ajatu.
Tarvastus on rohkem kui üks sild, millel üleliia palju praktilist väärtust ei paista olema. Kuniks püsivad, on ju kena vaadata ja pildistada ka läbivajunud silda.



Viljandi rippsilda on keeruline kaadrisse püüda, lossimäed on metsa kasvanud.
Raplas on ühed Eesti toekaimad sillad. vana võlvsild sai hiljuti endale raudbetoonist tugevduse, mida silla …

Under Al Reem bridges

Al Reem Island is a new development area east of Abu Dhabi Island where most of the infrastructure and roads are in place since 2012. Many of the buildings are growing here and there already shaping the silhouette of the new highrise city.
Having lived around for more than a year I have many times thought to take a hike under Al Reem bridges. Now there were some compellling reasons to do so including the perfect weather.
The master plan of the northern part of the island (also known as Al Shams) has several channels bridged by the main road network.


There are countless of bridges ready for action. It is still a good chance to meet some desert foxes roaming around during late evenings.
The idea of the master plan is to separate people from cars. Even with the best transit system in place the highrise city will generate a lot of car traffic even more in a place where temperature can reach 50 celsius. So for those who don't like cars there is a good opportunity to walk or cycle alon…