Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2008 postitused

Ei saa me läbi Lätita

Mis juhtub siis, kui blondiin läheb Eestist üle piiri Lätti? Mõlema riigi IQ tõuseb.Seda nalja ma lugesin hiljuti tipikas.ee portaalist. Selle nädala uudis lätlaste haldusreformist annab meile põhjust maha vaadata. Kui on vaja tõsiseid tegusid teha, siis saavad lätlased hakkama ilma meie blondiinide abita. Kes või mis meid aitaks? Vaatame, kuidas lõunanaabritel minema hakkab. Kui on juba kogemusi, siis on meil hea võimalus minna õppust võtma (loe: kopeerima). Nagu soomlased teevad kõik rootslaste järgi paariaastase nihkega, hakkame ka meie sabassörkijaks.

Veel USA liiklusest

USAs on lubatud punase tulega teha äärmiselt paremalt rajalt parempööret, kui ei segata teisi liiklusvooge. See võimaldab suuremat läbilaskvust ja vähendab asjatut tühiseisu. Igati mõistlik. Ainus imelik kaasnähtus on see, et kui ristmikul on eraldi parempöörde haru, millel parempöörde jaoks eraldi nool, siis segaduste vältimiseks pannakse foori kõrvale kiri "No right-turn on red!".
Seda ettepanekut olen näinud/kuulnud meilgi, kuid ei ole see läbi läinud. Euroopas valdavalt ei ole see lubatud. Ilmselt ei ole see ka just seetõttu meil rakendatav, sest piiride ületamisel võib tekitada arusaamatust. Teisele mandrile minnes peab nagunii reeglid üle kontrollima.
Veel üks tähelepanek on seotud fooridega. Kui värskelt renditud autoga lennujaamast liikuma hakkasin, tekkis pea esimesel ristmikul ohtlik olukord. Kui meil tuleb seisma jääda stoppjoone, stoppmärgi või foori ees, siis ameerikamaal tuleb peatuda enne ristmikku, aga kuidas seda kohta tuvastada? Foor paikneb reeglina teiselpo…

Liikluse rahustamine: STOP

Pealkirjast võiks aru saada, nagu ma oleksin nüüd liikluse rahustamise vastaseks hakanud. Selliseid tegelasi ja isegi spetsiaalseid kodulehekülgi on küll, mul ei ole nendega mingit pistmist.
Viimase nädala jooksul olen neljas USA osariigis läbinud auto ja mootorrattaga kokku ca 1700 miili, näinud nii mõndagi, aga ainult ühe pildi tahtsin siia riputada.
Siinkandis on ilmselt enimkasutatud liiklusmärgiks kuusnurkne STOP. Seda kasutatakse alati, kui kõrvaltee ristub peateega, nii linnas kui maal. Siin pildil on aga kõik teed kõrvalteed. Kellel on siis eesõigus, kui kõik peavad peatuma ristteel? Võiks ju arvata, et kehtib parema käe reegel?
Tegelikult võib selle situatsiooni kohta öelda, et toimib viisakusreegel FIFO põhimõttel (First in, first out), ehk siis autojuhid jälgivad, kes millises järjekorras ristmikule jõudis ja sellele antakse siis eesõigus. Paistab olema toimiv lahendus. Võõramaalasele siiski arusaamatu ja sageli ei ole need Stop märgid ka kuuerajalise tee servas just mitte väg…

g-speak

Minu blogi austajate ja alaliste lugejate tungival ja korduval nõudmisel saab teoks see postitus. Tehnoloogia areneb hullult kiiresti, samas jäävad paljud projektid enamusele nähtamatuks. Internetist on võimalik leida kõike võimatut ja võimalikku.
Arvutite areng liigub järjest enam eemale klaviatuurist, hiirest, juhtmetest. Märksõnadeks on multi-touch, multi-interaction, collaboration, multi-screen, integration, jne. Järgnevalt kaks videot sellest, kus näha päris uut ja omamoodi arvutisüsteemi, mis jäljendab ka ulmefilmis Minority report nähtut. Selliste süsteemide kasutamisel on kindlasti üks väljund erinevatel kaasamistel avalikes projektides, kus arvamuste paljusust, erinevaid ettepanekuid on võimalik reaalajas luua, jälgida, analüüsida. Ulme on kohal..

g-speak overview 1828121108 from john underkoffler on Vimeo.


luminous room demos from john underkoffler on Vimeo.

Sellist süsteemi nimetatakse Spatial Operating Environment ehk ruumiline operatsiooni keskkond. Täpsemalt loe oblong.com

Kelle kätte usaldame oma lapsed?

Eelmisel nädalal toimus Laagri-Harku maanteel koolibussiga õnnetus, seniteadmata asjaoludel kaldus buss teelt välja.. Selle uudise juures paneb imestama jällegi, et kuidas informatsioon tekib, moondub ja kuidas seda lugu esitatakse.

Jäljed maanteelt otse võpsikusse..Kannatada saanud aianurk.
Siia see buss maandus, Veskimöldre müratõkkevall.

Mind üllatas, et politsei, valla ja kooli suhtumine sellesse õnnetusse oli kõike muud, kui tõsine. Õnnetus oli õnnelik ainult seetõttu, et selles kohas puudus teekraav. Kooli infojuhi lakooniline teade "õnneliku õnnetuse" kohta tekitas lastevanemate küsimuste tulva - miks õnnetus juhtus?
Kuna politsei ei pidanud vajalikuks uurimist algatada, tegin ise vastava avalduse Põhja Politseiprefektuurile. Sain Riho Tänakult teate, et avalduse põhjal on peetud vajalikuks väärteomenetlus algatada, et välja selgitada toimunu asjaolud.
Mina ei tea, miks õnnetus juhtus ja ei pea vajalikuks sel teemal spekuleerida. Küll tahan ma teada, miks juhtub õnnetusi,…

Liiklusohutuse müüdid, osa 4: tähispostid suurendavad ohutust

Sõitsin eelmisel nädalal mööda Tartu maanteed ja silmatorkavalt hästi särasid sügisel uue katte saanud lõikudel tee teljel nn kassisilmad ehk kattesse uputatud helkurid. Samal ajal tee servas olevad helkurpostid nii kaugele ei peegeldanud. Selle peale meenus mulle, et miks neid kassisilmasid ja poste üldse teedele paigaldatakse? Muidugi tehakse seda liiklusohutuse ettekäändel.Soome riikliku tehnilise uurimiskeskuse teaduri Veli-Pekka Kallbergi uuring juba 1993 aastast näitas, et helkurpostidega varustatud teelõikudel kasvavad võrreldes tähistamata lõikudega öised kiirused ca 10%. Selle tulemusena kasvab õnnetuste ja vigastuste arv 40..60%. Jällegi on nii, et segamini aetakse mugavus ja ohutus... aga noh, peaasi, et miski kiiret sõitu ei sega.

Jätkusuutmatu Eesti. Intro

Mõtelesin, et on terve hulk mõtelusi, mida ma ei oskagi teisiti kirja panna, kui järjejutuna. Kui ma nendel mõtelustel ühisnimetajat püüdisn leida, siis jõudsingi sellise pealkirjani. See ei kõla just hästi. Tõsiasjad ei kõla sageli kuigi hästi.Mõned päevad tagasi avaldas Maailma Looduse Fond ülevaate "Elav planeet". Sellest selgub, et Eesti ökoloogiline jalajälg ühe elaniku kohta on maailma üheksas. Muidugi on absoluutnumbrites eestlaste mõju olematu, õnneks on meid nii vähe. Meie tulevik siin maamunal sõltub peamiselt suurriikide ja -rahvaste suhtumisest ressurssidesse, kuid meil ei ole õigust nõuda teistelt seda, milleks me ise võimelised ei ole või mida me oluliseks ei pea. Kui suure osa meie ökoloogilisest jalajäljest moodustab fossiilsetel taastumatutel kütustel põhinev energia, siis on see otseselt seotud sellega, kus ja kuidas me energiat tarbime. Selle aasta algusest jõustus Ehitusseaduse täiendus, mis nõuab hoonete projektidelt energiatõhusese arvutusi. Direktiivi nõ…

Hilinenud ratsionaliseerimise ettepanek

No ei anna rahu see Tartlaste ristipulk, mis mitte valmis ei taha saada. Kas siis keegi ei öelnud, et üheksa korda mööda, üks kord pihta?
Pealtnäha lihtsa kaarsillakese ehitamise teeb keeruliseks toeka pinnase puudumine. Vene insenerid on lähtunud sissekujunenud loogikast, et sillal on kummalgi kaldal vundament ja sinna kanduvad jõud tuleb seal ka vastu võtta. Kuigi kaar on päris suure tõusuga, on horisontaalreaktsioon sammastes tohutu. Tulemuseks on lugematu arv vaiu.. kui just ei võta aega järele mõtlemiseks.
Tavaliselt insenerid sellistes oludes ilma tõmbita kaart ei ehita. Antud arhitektuurse lahenduse puhul aga pole tõmbi kuhugile pista! Või siiski on?
Kas on keegi öelnud, et tõmb peab siis nähtaval olema? Täna on üsna tavaline tehnovõrkude/torustike rajamine nn suletud meetodil ehk "muttimise" teel. Kui sambad allpool jõe põhja omavahel tõmbiga ühendada, on sammastele vajalik ainult paar vaia, et vastu võtta vertikaalkoormust.
Voila! Paarkümmend milli nagu jõest leitud :)

Anne kanalist

Heade mõtete linnas on üks kanal nimega Anne. Annet ehk talenti on heade mõtete linnal vaja. Vaja selleks, et sõudjad saaksid sõuda. Rahvusvahelistele nõuetele vastava sõudekanali veesilma mõõdud on 108x2150m. Nõukogude ajal Eesti sõudjate peades tekkima hakanud 110m laiune unistus rahvusvahelistest võistlustest nulliti Moskva poolt. Selleks oli superhea lahendus anda linnale raha silla ehitamiseks, tingimusel, et sillasambad kanalisse satuvad!Tehtud! Täna kavandab Tartu linn üldplaneeringuga uut sõudekanalit vanast kanalist kagusse, Emajõe luhale. Teades, et seal on Natura 2000 alad, tähtsad lindude pesitsuspaigad ja palju muud, on selge, et see on surnuna sündinud plaan. Samal ajal käib aktiivselt oleva kanali kinniajamine eesmärgiga rajada ümber kanali kergliiklustee. Mina olen kergliiklusteede fänn, aga selline tegutsemine näitab küll talentide visioonipuudust.. Kui Tartu linn tõsiselt soovib sõudekanali rajada, siis on see võimalik oleva Anne kanali pikendamise näol. Selleks on vaj…

Sillast ei kuhugi

Elu on näidanud, et on kahe ameti esindajad, kes räägivad kole palju, aga peamiselt asjadest, millest nad mitte midagi ei tea- need on kinnisvaramaaklerid ja ajakirjanikud.
Eesti Meedia juhatuse liige kodanik Meelis Luht kirjutab Postimehes:
.. Meie poliitika alustala on see, et kama kaks, mida teine erakond ütleb, igal juhul oleme vastu. Olgu see siis valitsuse sees või väljaspool. Me oleme parajas ummikus ja praegusi olusid ilmestab värskelt avatud Eesti pikim jalakäijate sild Vaidas, mis viib ei kuhugi. Aga keegi on otsustanud, et sild tuleb ehitada, maksu mis maksab, mis siis sellest, et see ühendab asulat ei millegagi. Maksumaksjal jääb vaid käsi laiutada ja ametnik ei vastuta kuidagi.

Vaida-Aruvalla teelõigu projekti alustati 2004 aasta alguses ja see oli minu Maanteeametis oleku aja esimeni tõsiseid projekte. Projekti koostamine võttis aega ligi kaks aastat. Kuigi sellel teelõigul oli juba varemalt 4 sõidurada, näitas statistika, et ohutust ei ole. Peamiseks kannatajaks jalakäijad…

Autovaba päeva mõtelusi

Aktsioonid on toredad. Näiteks autovaba päeva aktsioon. Selle aktsiooniga ainult tõestatakse seda, et meil puudub mõistuspärane ühistransport, puuduvad mõistuspärased kergliiklusteed, puudub võimalus oma jalgratast kuhugi mõistuspäraselt ja jätkusuutlikult kinnitada, jne.
Mina kasutasin ilusa ja sooja ilma antud võimalust sõita tööle mootorrattaga. Minu panus linnakeskkonna parendamisse seega ei ole märkimist väärt. Kuulates kolleegide juttu, selgub, et bussid/trollid olid täpselt samas graafikus ja samapalju inimesi tuubil täis, kui igal teisel päeval, et mul ei olnud mõtet neid sinna ahistama minna.
Muidugi võinuks ma ka jalgrattaga tööle tulla, kuid eilsest on kube veel hell. Rattamaraton on tore asi, tuhanded inimesed võitlevad eelkõige iseendaga looduse rüpes. Tähtis on ennast võita ja osaleda. Selgus, et ma olen täiesti võidetav! Sellistel rahvaspordiüritustel on paraku ka tõsine keskkonnamõju. Sõidetakse sinna ju kokku autodega, vaid vähesed kasutavad võimalust Tartust spetsiaals…

Bussiootepaviljonidest veel..

Leidsin arhiivist pildi ühest Londonis käigust. Inglismaa on liiklusohutuses juhtivaid riike. Mõeldakse igas asjas pisut kaugemale, kui meil harjunud ollakse. Londonis on eranditult kõik bussiootepaviljonid keeratud seljaga vastu sõiduteed. Miks?
Esiteks välistab see võimaluse, et paviljonist keegi ootamatult püsti tõuseb ja teele jookseb, olgu see siis põhjusega või mitte. Teiseks ei pea sundima piki kõnniteed liikuvaid jalakäijaid käima mööda sõidutee äärt ning kolmandaks ei ole ka bussi peale minejate ja möödujate vahel konflikti, nad lihtsalt ei sega teineteist. Jälle natuke vähem stressi ja rohkem ohutust.
Meie tingimustes oleks sellisel lahendusel veel üks lisaväärtus - bussi ootajal ei ole ohtu, et möödasõitvad autod talle pori ja pläga pritsivad!
Siin on aga üks välistav asjaolu - sellise lahenduse puhul ei saa ju bussipaviljoni seinu reklaampindadena kasutada, sest siis ei näeks saabuvat bussi! Kui ei saa reklaami müüa, siis ei ole ka raha paviljoni jaoks ja seega on tegemist ha…

Jalgrattalinn Tallinn - mitte veel..

Tallinnas on küll tehtud jalgrattateid. Eriti torkavad need silma Pirita kandis, kus hakkab tekkima juba jalgrattateede võrgustik. Teed on laiad, looklevad ja mõnusad. Mujal asjad nii roosilised ei ole. Siin üks viimase aja pärlitest Nõmme linnaosas Veskimöldre elamurajoonis.
See on siis jalakäijate/bussisõitjate jõudemonstratsioon.

Vabaduse kaar

Tervitused Dorpatist! Uurisin siin Vabaduse silla ehitamist ja mõtlesin, et panen ka mõne pildi üles.

Nagu näete, on vahepeal saanud paika silla kandev kaar. See on ka pildil ainus element, mis kogu sellest kaadervärgist lõplikule sillale alles jääb. Ülejäänu on ehitusaegne ja ajutine. Eks see annab ka aimdust, miks üks sild nii kallis võib olla - tehakse ju ühe asemel vähemalt kaks ja kaks silda ka eemaldatakse! Vaata põhjalikumat fotoreportaazhi Tartu linna kodulehelt.
Vabadus ei ole iseensesestmõistetav, ammugi mitte ei pea teda tasuta saama. Vähemalt on tartlastel sammas, mis toetab maad mõlema otsaga ja mille kuju üle ei vaielda :).
Vaade ka teise nurga alt..

Soome Nogiast

Mobiiltelefon on kummikute järel üks vingemaid soomlaste leiutisi. Mul on olnud ka neid välismaiseid asju terve rida. On mul mitu Nokiat olnud, vahepeal IT-mehe kohustuslik riistvara Ericsson R520 (esimene GPRS telefon), seejärel HP Ipaq ja nüüd siis N95. Viimane on mul olnud üle aasta. Soetatud sai ta esiteks sellepärast, et minu kaheaastane Ipaq ei pidanud maaühendusele vastu ja otsustas ekraanist mõraneda. Kuigi sisu toimib tänaseni perfektselt, ei olnud ekraani vahetus majanduslikult otstarbekas. Teiseks sai soetatud just N95, sest kuskilt ajakirjast lugesin arvustust - ainult kiidusõnad, ja mitte ühtegi laitust. See on ka viimane kord, kui ma ajakirjast loetud arvustust väga südamesse võtan.
Faktiliselt on sellel aparaadil üks tõeliselt hea omadus, see on kaamera. 5 megapikselit on see, mis võimaldab teha tõeliselt häid pilte. Nii mõnigi pilt siin blogis on tehtud selle aparaadiga. Puuduseks on muidugi uimasus, mõistliku kiirusega saab pilti teha ikka täis ainult südapäeval puhta…

Igamehe õigus vs Keila kaabakate vald

Meid ei üllata see, et venemaa on saast ja sealt midagi head oodata ei ole. Küsimus on, millal enda imetlemisest unised Euroopa poliitikud sellest aru saavad ja semmimise selle saatana saadikute kambaga lõpetavad. Energeetiline sõltumatus on see, mis teeb meid tugevaks. Soovitan seda teilegi. Aga sellest ehk mõni teine kord.
Möödunud nädalavahetusel võtsime perega ette planeeritud Spaa külastuse. Sedakorda ilma bensiinita. Sõitsime ratastega Urtta, kust kolisedes rongiga Paldiskisse. Viimasest rongisõidust on aega kulunud aasta või enamgi, aga Paldiskisse ei olegi varem rongiga sõitnud.
Selles uues peatuses tegid rongid peatust alates sellest nädalast. Seega on täiesti reaalne, et me olime esimesed, kes Urdast Paldiskisse sõitsid ja ratastega. Sõit Paldiskisse toimus teo kiirusel ja raputades. Selline ühistransport sobib suurepäraselt pudelikorjajatele, kuid mitte valgetele inimestele. Ma ei ole kindel, et me ikka rööpaid pidi sõitsime, võib-olla on need juba Kuusakoskisse viidud. Ja ku…

Sõidame Urtta

Kõigepealt õnnitlused teile, kes te olete pidanud minu targutusi juba ühe aasta kannatama! Need kannatused on siiski pelgalt vabatahtlikud ja oma valiku lugeda või mitte teete ikka ise. Seega olen vastutusest vaba.
Aga suur uudis on see, et Saue vallas Tallinn-Paldiski raudteel on valminud uus rongijaam Laagri Maksimarketi taga. See on vististi viimase iseseisvusaja esimene uus rongipeatus! Sealjuures ei ole ehitatud mitte meetridki raudteed, vaid peatus on tehtud Laagri ja Saue jaamade vahele. Peatuse nimi on Urda.
Pealtnäha on tegemist ühe ülipositiivse uudisega. Uus peatus võimaldab mittemotoristidel külastada Laagri Maksimarketit, suurel osal Laagri inimestel sõidab rong treppi, jne. Lausa patt on siin nüüd torisema hakata.
Tegelikkuses ei ole jaama veel kasutusse võetud, aga juba on vandaalid lõhkunud ootepaviljoni klaasseinad. Jaamale ei ole paigaldatud jaama nime.
Mind häirivad selle rajatise juures mitmed asjad. Perroon on tehtud ainult ühele vagunile, ju siis ei oodata siia kuigi…

Songissepa kirstunaelad

Kui te ei tea, kes või mis on Songissepp, siis te ilmselt ei liikle Tallinnas. Teil on vedanud, Euroopas on hullemad lood ainult Dorpatis ja Läti Vabariigis.
Mul on juhiload mõnda aega ja sõidan ka igapäevaselt viimased 15 aastat. Viimati käisin teooria eksamit tegemas vist 11 aastat tagasi. Oli sarvede eemaldamise aeg.
Nüüd võtsime provvaga ette kaua plaanitud mootorrattajuhi õiguse taotlemise. Kursused on igati asjalikud ja sõiduõpetajad suurte kogemustega. Olen õppesõiduga jõudnud enamvähem finisisse, ehk siis teine ja loodetavasti edukas kooli sõidueksami katse on jäänud.
Teeb nõutuks, et kool on sunnitud õpetama tulevastele juhtidele Tallinna linna liiklusjaburdusi, mis võtavad olulise aja sõidutundidest. Seda lihtsalt sel põhjusel, et ARKi eksamineerijate arvates ongi Õismäe ringristmikud kõik normaalne liiklusruum. Need ja paljud teised paranormaalsed nähtused tuleb juhtimisõiguse taotlejatel lihtsalt pähe tuupida, selmet tegeleda ohutu sõidu oskuste õppimisega.
See ring on kõike m…

Haldusreform või siis mitte..

Olles Helsingis Põhjamaade teedekonverentsil on mul pea pulki täis ja võiksin teile kirjutada liiklusohutuse uuematest suundumustest, normidest ja paljust muust, aga kirjutan hoopis haldusreformist, milleks annab ainest riigikontrolör Mihkel Oviiri artikkel Postimehes.
Riigikontrolöril on tuline õigus, et kohalikele omavalitsustele seadusega pandud kohustuste täitmine ei ole suurema osa omavalitsuste suuruse puhul reaalne. Samuti on õige see, et lahenduse võti on valitsuse ja riigikogu käes. Ükski omavalitsus ei saa süsteemi muuta. Lahendus ei ole mõningate erandlike omavalitsuste vabatahtlik liitumine, kui süsteem tervikuna on mäda.
Süsteemi remontimiseks on kaks põhimõttelist lahendust.
Esiteks muidugi territoriaalne halduspiiride vähendamine, kohalike omavalitsuste arvu jõuline vähendamine. Neid omavalitsusi saab Eestis olla maksimaalselt 15, patuga pooleks 16.
Teine võimalus on omavalitsuste kohustuste vähendamine. Täna on omavalitsustele pandud kohustusi, mis on lihtsamad ning loogil…

Omavoliline ehitis - garanteeritud liiklusoht

Tallinn-Narva maantee km 33 on üks maaomanik võtnud ette oma mahasõidule tõsiste truubipäiste ehitamise.

Kujutage ette tagajärgi, kui teelt välja sõitnud auto sellele nutumüürile pihta saab.. Saatsin pildi ka Maanteeametisse.

Kiirused Rootsi teedel

Ahjaa, mul on ju blogi ka. Töötuhinas on see päris ripakile jäänud. Vahepeal on vähemalt üks huvitav uudis ilmunud.
Rootsi Maanteeamet otsustas põhimaanteedel muuta kiiruspiiranguid. Muudatuste eesmärk on ühelt poolt suurendada ohutust, teisalt eemaldada põhjendamatud piirangud ning võimaldada kiiremaid ühendusi. Kiiruseid suurendatakse valdavalt 2+2 teedel, mis on ehitatud välja normide kohaselt ainult eritasandiliste ristmikega ja sõidusuunad on kogu pikkuses eraldatud piirdega. Samal ajal langetatakse kiirusi mitmetel kaherajalistel teedel ja ka osadel kolmerajalistel teedel.
Täpsema ülevaate uutest kiirustest leiate siit.
Usun, et rootslaste tegevus on põhjalikult kaalutletud, kuigi on teada, et poliitikute surve kiiruste suurendamiseks on ka seal tavaline. Siiski mind üllatab, et kiirusi suurendatakse samal ajal, kui hukkunute arv näitab kasvutendentsi.
Uudises on üks huvitav asjaolu veel see, et varasema 20km/h intervalliga (50, 70, 90, 110) kiiruspiirangutele lisandusid uued varian…

Ohutu tee projekt

Ohutu tee projekt, ehk Safe Road Design on Hollandi ametkondade ja spetsialistide initsiatiiv, mille eesmärgiks on propageerida ohutu liikluskeskkonna kujundamise võtteid. Kuigi valdav liiklusõnnetuste põhjus paikneb liiklejate kõrvade vahel, on liikluskeskkonnal oma roll õnnetuste tekkes. Sõltuvalt erinevate maade praktikast võib liikluskeskkonna osatähtsus õnnetuste põhjuste hulgas olla vägagi erinev. Arenenud riikides, kus on pikka aega tehtud tõsiseid investeeringuid infrastruktuuri ning samal ajal on ka mõeldud erineva liikumisviisiga liiklejate ohutusele, on liikluskeskkonna osakaal väiksem, reeglina vahemikus 9..30%. Nagu statistika näitab, on liiklusõnnetuste arv ja nende tagajärjed raskemad arengumaades ning post-sovjeti maades, sealhulgas Eestis. Kuigi meil räägitakse liikluskultuurist ühe peamise põhjusena, on tegelikkuses paljudel juhtudel põhjust rääkida ohtlikust liikluskeskkonnast.

Hollandi spetsialistide töö tulemuseks on Maailmapanga finantseerimisel valminud "Jät…

Parim, mida raha eest saab

Nonii, tolm on maha pestud ja ilmselt ei ole enam India haisu ka küljes. Tagasi maisemate teemade juurde.
Maksumaksja raha eest ostetakse meile erinevaid teenuseid, ehitatakse infrastruktuuri, jne. Huvitav on see, et reeglina kasutatakse riigihangetel odavama hinna kriteeriumi, välja arvatud siis, kui on vaja osta autosid. Ilmselt on see seotud sellega, et autode soetamist võetakse isiklikult ja mõeldakse omaenda tagumikule.
Euroopa Parlamendi ja Komisjoni hangete direktiivi 2004/18/EC inglisekeelses versioonis rõhutatakse, et riigihanke lepingute korral on oluline "best value for money" põhimõte. See tähendab seda, et riigil on asjade, teenuste või ehitamise eest vastu anda ainult raha. Selle raha eest tuleb osta aga parimat pakutavat asja, teenust või ehitusteenust. Parima all mõeldakse siin nii üldist kvaliteeti (§ 46), kui ka keskkonnasõbralikkust ja jätkusuutlikku arengut (§ 5).
Kurb on see, et direktiivi mõte on eestikeelses versioonis sootuks teine, ehk siis tegelik mõte…

23 palet ja tundmatu arv tundmatuid

Mida India tänavapildis ei näe kohe kindlasti, on Iiri või Shoti pubid. Söögikohad, mis tänava ääres paiknevad, on valdavalt käestsöömise tüüpi, mõni kuiva seadusega taimetoidu restoran seal vahel. Nagu on selgunud, ei tähenda see, et pubisid siin ei ole. Kuigi linnad on tohutuid reklaamplakateid täis, millel reklaamitakse kõike, mida poest osta saab, siis reklaami, mis juhataks lähima pubini siin kindlasti ei ole.
Tänu informeeritud isiku olemasolule õnnestus eile avastada järjekordseid vaateid India ühiskonnale. On asju, mis on pahad-pahad, aga kuna on nõudlust, siis me lihtsalt hoiame nad peidus. Tänavale kusemine ilmselt ei ole paha, sest seda tehakse avalikult. Ja oma onni võib ka ehitada kõnniteele, ei ole probleemi.
Kui teil on kunagi olnud tunne, et Universumi sees on teine maailm, mis on Universumist suurem, siis seda tundsin ma eile, kui me jalutasime ühe keskmisest kõrgema hinnanguliselt 10 korruselise ilmetu hoone poole. Kui väravast sisse astusime, siis oli juba tunne nagu …

Terved hambad toovad kasumi

Kui te arvate, et Indias on jube huvitav ja õhtuti on kole palju tegemist, siis te eksite. Valida on järgnevate võimaluste vahel:
käia mööda lõputuid tänavaid ja vaadata, kuidas inimesed tänava servas ja liikluskeerises oma elementaarseid vajadusi rahuldavad;otsida mõni nooblim hotell ja veeta aega selle terrasskatuse-restoranis;vaadata televiisorit;või töötada või lugeda ja kökitada niisama hotellitoas.
Esimesest võimalusest saab üsna kohe villand ja teine võimalus ajab kõhu punni. Aju vajab ka puhkust ja elu ei ole ainult töötamiseks. Televiisorist tuleb 60+ kanalit, nendest 1/3 on uudistekanalid erinevates kohalikes keeltes, ülejäänud 2/3 näitavad Mollywoodi, Tollywoodi, Kollywoodi ja Bollywoodi toodangut. Ütlete, et Hollywood on saast? Oleneb sellest, millega võrrelda. Mina ei saa aru, kuidas inimesed suudavad päevast päeva vahtida neid kepslevaid karvase rinna ning paksude vuntsidega vanamehi ja 100% kaetult riides tüdrukuid vingumas (nii kõlavad need laulud minu kõrvadele). Klõpsa…

To be on the list or not?

Tuleb välja, et mingisugune statistika Indias siiski eksisteerib. Vähemalt Chennai linnas on teada, mitu kaherattalise (twowheeler) sõiduvahendi tarbijat igavestele jahimaadele jõuab.
Number pildil on üheliste täpsusega ja puudutab ainult kaherattalisi. Kahtlustada võib, et kõik lendurid ei ole statistikas oma anonüümset kuulsust leidnud. Kaherattalised - jalgrattad, rollerid, mootorrattad - on siin valdav liiklusvahend. Kui elanike arv on 6 miljonit, siis kaherattalisi on hinnanguliselt suurusjärk miljon. Ja kiivri kandmine ei ole moeasi. Kiiver kaunistab reeglina bensiinipaaki ja vahetevahel juhtub ta siis tänavale pudenema. Tõenäoliselt oleks kiiver siin paljudel juhtudel abiks, sest kiirused on linnas siiski madalad.

Incredible India

Pean ikka natuke reisimisest ka kirjutama. Lihtsalt on põhjust.
India on Kingfisheri maa. Kingfisher pruulib ainsat ja päriselt India õlut ja Kingfisher lendab. Hästi lendab, et mitte öelda meeldivalt. See on kõige ilusam lennufirma, ju nõu vot ai miin? Ja kus mujal oleks ma saanud vaadata, kuidas India tennisist Kaia Kanepile tuupi teeb? Ikka lennates Mumbaist Chennaisse, vaadates kanalit TopSports. Ja mis hindud eriti uhkeks teeb? Ikka esimene India F1 vormeli tiim!
Niisiis, proosit Eesti Vabariik 90 aastane! Kui sõdurid pidid Pärnu linnas külma tuult trotsima, siis minul oli üle eiteakuipikaaja üks korralik puhkepäev.
Põhjusmõtteliselt tegin ma katse-eksitusmeetodil selgeks, et Bengali lahte ei ole võimalik uppuda. Lastes ennast lõdvaks toovad lained su rulludes rannaliivale. Ja kuigi ma ei olnud üldse päikese käes rohkem, kui et käisin kolm korda vees, on nahk ikkagi üleüldiselt roosa ja nina punane.
Kõike emotsioone nagunii ei jõua siia kirja panna, parem vaadake pildialbumit.
Pigem t…

Indias kuu on nii tuline..

Siin Mumbai taevas on viimastel päevadel passinud ikka täiskuu lagipähe nagu taevas oleks auk. Ja ju ta siis on tuline, nagu laulusalmis, kui samal ajal on 29 kraadi Celsiuse skaala järgi õhutemperatuuri. Käes on südatalv, siis teatavasti valmivad maasikad!

Mumbai on hindikeelne ja originaalne nimi linnale, mida sissesõitnud portugali meremehed kutsusid Bombayks. Ka mulle räägiti siin legendi, et Bombay tähendab portugali keeles head randa (Bom Bahia), aga wikipediast saate lugeda, kuidas lood tegelikult olid.
Huvitav on muidugi teada ka seda, et osa linnast on ehitatud juba 200 aastat tagasi mere arvelt. See mere täitmine toimus ca 10 aasta jooksul ja ilma transpordivahendeid kasutamata, ehk siis hindud kantsid pinnase kohale kottides ja korvides pea peal.
Linna keskele jäi siiski laht ja lahe serv moodustab linna transpordikoridoride jaoks pudelikaela. Seda pudelikaela lahendab sild, mida ehitatakse juba mitu aastat ja mille üks pool on kavas avada 2009 aasta alguses. Tõsi küll, vahepe…

Liiklusohutuse audit: Pärnu maantee ja Kadaka puiestee ringristmik Tallinnas

Mul on teile häid uudiseid: minu elektroonilises ajukasvajas on avatud uus ripats "liiklusohutuse audit". Kui te näete, et kuskil on midagi liikluskeskkonnaga valesti ja tahate teada, miks juhtuvad õnnetused ja kuidas olukorda lahendada, siis andke teada. wips teeb auditi ja annab praktilisi näpunäiteid.

Esimeseks auditiks valisin Pärnu maantee-Kadaka puiestee-Rohula tänava ristmiku Tallinnas, mida ise kasutan igapäevaselt. Ristmik on ehitatud küllalt hiljuti ümber ringristmikuks. Antud juhul tuleb nõustuda, et ringristmik on kolme jaotustänava ühendamiseks igati asjakohane valik. Seega mõte hea, aga teostus? Projekti autoriks on K-projekt. Tellija Tallinna Kommunaalamet.

Probleem: sagedased õnnetused
Kuivõrd ma kasutan tihti seda ristmikku, siis näen ka palju õnnetusi või nende tagajärgi (killud teel, mahasõidetud aed). Ringristmik on samatasandilistest ristmikest kõige ohutum, kuid ainult siis, kui ta on õigesti lahendatud. Sellel ristmikul on avariid tavapärased, millest suu…

Regionaalministri kümme käsku

Reimaa läks, Kiisler tuli. Sündmuse kokkuvõtteks võib öelda seda, et Laari jutt kõrgetest nõudmistest oma erakonna ministritele on Mõmmibeebi unenägu. Pigem on need nõudmised selles võtmes, et paneme kellegi sinna, kes asjast midagi ei jaga, las ta chillib natuke, siis maksame jälle korralikud kompensatsioonid tingimusel, et suurem osa kompensatsioonist partei kassasse tagasi makstakse. Mis peamine: kuna meile juba selline keeruline teema on närida antud, siis on parem, kui ebapopulaarset progressi ei ole. Laaril ju varasemast kogemused, kui EV käima tõmbas (ja mitte halvasti), et globaalne progress võib tähendada personaalset ja parteilist degressi.
Mis siis oleks need peamised saavutused, millest regionaalminister või avaliku halduse minister oma lastele tulevikus rääkida võiks?
Asustuse regionaalne suunamine
Tänaseks peaks küll olema üsna selge, et eraomand ei suuda ohjata maakasutust mõistuspäraselt. Paraku on nii, et üksikisiku tasandil ei ole me oma otsustes ratsionaalsed ja jätkus…

Õiendus

Kinnitan, et mul ei ole mingisuguseid seoseid parteidega, sealhulgas Isamaa ja Respublika liiduga. Olen kritiseerinud regionaalminister Reimaa tegevu(setu)st, kuid nii drastilisena ma siiski asju ei näe, kui partei juhtkond.
Poliitika on meile normaalsetele inimestele arusaamatu, kuniks selguvad selliste üleöö otsuste tegelikud tagamaad. Seda, mida teleri ekraanil tõsimeeli räägitakse, ei maksa väga südamesse võtta.

Valglinnastumisest

Sageli väidetakse, et valglinnastumist ei ole võimalik ohjata ja kõik sellega seotud protsessid on paratamatus. Viimati kuulsin seda Rae vallavanema suust ja üsna kategooriliselt, et kuskil maailmas ei olevat seda suudetud. Väidetavalt ei oleks siis tegemist valglinnastumisega, kui seda suudetaks kontrollida.
Läbi ajaloo on inimesed liikunud metropolide suunas, kuid eriti viimase kahe sajandi jooksul on see tendets olnud tohutu. Tänaseks elab üle poole inimkonnast linnades. Selleks, et inimesed linnadesse ära mahuksid on paratamatu linnade territoriaalne laienemine. Kuna maal ei ole inimestel rakendust ja töökohad asuvad linnades, siis on ka mõttetu vastu punnida linnade kasvule. See ei tähenda seda, et linnade kasvamist ei saaks ohjata. See, kuidas linnade kasvu ohjamine kellelgi õnnestub on kinni poliitilises tahtes ja seadustes ehk ühiskonna arengujärgus tervikuna. Maailmast saab tuua väga erinevaid näiteid linnade arengu kohta. Üks drastilisemaid on ilmselt Mexico City.
Siinkohal to…

Mis asi on liikluse rahustamine?

Liikluse rahustamine on teema, millest räägitakse üha rohkem. Paraku selles teemas, nagu tavaliselt arhitektuuris ja meditsiinis, on palju idamaade tarku, kes ajavad lihtsalt pada ja opereerivad enne, kui on pannud diagnoosi.
Kõige tavalisem arusaamine liikluse rahustamisest on lamavate songiseppade paigaldamine valimatult igasugustele teedele. Üheks tippsaavutuseks oli selline seadeldis Tallinnas Pärnu maanteel Vineeri trammipeatuse juures, mis tiheda ja raske liikluse poolt üsna pea asfaldi sisse tambiti...
Liikluse rahustamise eesmärk on liikluskiiruse piiramine väikestel kiirustel juurdepääsuteedel, kus on palju pöördeliiklust, konflikte, jalakäijaid. Eesmärk võib lisaks olla ka läbiva liikluse passiivne eemale suunamine juurdepääsutänavatelt - mõnevõrra ebamugavam ja aeglasem liiklemine peletab läbiva liikluse eemale, eeldades, et on olemas alternatiivsed teed, soovitavalt magistraalid. Liiklust ei saa rahustada põhimagistraalidel, kus on eesmärgiks suur kiirus ja/või läbilaskvus. …

Siin me oleme!

Eile õhtul sõitsime sadama suunas. Nagu ikka välismaale minnes ja sadamale lähenedes ärkad küsimusega, et kas idioodikaart või pass on ka kaasas. Ongi. Ja siis jõuad sadamasse .. ennäe, ei olegi saba. Sõidad väravast läbi, selgub, et check-in on seal, kus enne oli passikontroll. Võtad piletid ja sõidad laevale. Keegi ei küsi midagi, ei mingit nägudekontrolli, ei mingeid tõkkepuid. Euroopa, siin me oleme!
Puudu on veel sild...