Otse põhisisu juurde

Liiklusohutuse müüdid, osa 3: suurem auto on ohutum

Eesti on maasturite maa. Mehe au ja uhkus on neljaveoline, merevaatega. Eriline mood paistab olevat beibede varustamine länkkaritega. Eks ta peamiselt eneseupitamise haigus ole, mille ettekäändeks tuuakse ohutust. Valdavalt on see jällegi seotud egoistliku suhtumisega: ma istun kõrgemal ja mul on parem ülevaade toimuvast. Arvatakse ka, et kokkupõrke korral on suuremas autos turvalisem. Kuidas on lood tegelikult?
Esiteks on suuremal autol suurem mass ja seeläbi ka samal kiirusel suurem kineetiline energia võrreldes väiksema massiga autodega. See tähendab pikemat pidurdusmaad, aga ka suuremat löögienergiat kokkupõrkel mistahes takistusega. Seega ka kurvemaid tagajärgi autos olijale.
Kurvem on aga see, et suurem auto on ohtlikum eelkõige teistele liiklejatele. Eriti jalakäijatele. Eelmisel aastal suutis üks liiklusmõrvar korraga ülekäigurajal tappa kaks naisterahvast. Lisaks vähesele mõistusele aitas sellisele saavutusele kaasa kiirus ja mass. Mõneks ajaks tagavad meie turvalisust Rootsi kardinad.
Kui kõik hakkavad arvama, et parem on istuda teistest kõrgemal, et saada paremat ülevaadet, siis peaksime sõitma veoautodega. Tänases linnapildis sõidavad juba maasturid üksteise järel, seega see efekt on lühiajaline. Miks teised halvemad peaksid olema? Kui maasturis ongi parem ülevaade, siis oma üleolekuga tagate selle, et teie taga ja ümber nähakse vähem ning tagajärjeks on tagant otsasõidud ja piiratud nähtavusest tingitud ristmikuõnnetused.
See, et te istute kõrgemal tähendab ka seda, et sõiduki raskuskese on kõrgemal võrreldes sõiduautodega. Kuna teljevahe ja auto laius on sisuliselt sama, siis on maastur ka ebastabiilsem ning seega ka ohtlikum, kui tavaline sõiduauto.

Kommentaarid

Margo ütles …
Estonia pst kurvis vaatan alati kurbusega maasturiomanikke, kes peavad seda pööret läbima ca 20 km/h ja loodan, et neil on siiski piisavalt taipu osta järgmiseks auto, mis suudab kõige muu kõrval ka kurve läbida. Linnasõidul väga kasulik omadus.

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…