Otse põhisisu juurde

Maa tuleb täita kergliiklusteede ja -tunnelitega

Üks tähtis mees olla just niimoodi hiljuti öelnud. Ja mina olen kahe käe ja kolme jalaga poolt!
Käisin mina koos juhatusega siis Tartu vallas uurimas/proovimas kergliiklusteid ja -tunneleid. Veel ei ole see võrgustik täielik, aga ühe valla kohta on juba päris palju "jupikesi". Kui nende jupikeste vahele jääb mõni väiksema liiklusega kõrvalmaantee või suisa kohalik tee, siis on võimalik mõnusalt ja autodest segamatult turvaliselt liikuda. Igatahes siin on meie trajektoor Google Earthis uurimiseks.
Eelmisel aastal Tartu ja Kõrveküla vahele Euroopa rahaga tehtud kergliiklustee on igati mõnus. Selle lõigu on vallanud uisutajad (muidugi järgmisel päeval toimus ka esimene Tartu uisumaraton). Kui neid on palju ja koos, siis kipub kolm meetrit kitsaks jääma. Mõnus on see, et kogu trassil ei ole praktiliselt konflikte mingite mahasõitudega, loodetavasti see nii ka jääb. Kaks tunnelit on avarad, umbes nagu Euroopas. Ps, pilt on tehtud aasta tagasi.
Kõrvekülast edasi jätkasime mööda Kõrveküla-Lähte kõrvalmaanteed, mida mööda kulgeb ka rahvusvaheline jalgrattamarsruut nr 4. Kui Kõrveküla juures saab näha tänase Eesti kinnisvara imesid, siis edasi jätkub pikkade tõusude ja langustega maastik.
Meenub, et Soomes pidi olema ainult kaks mäge: ylämäki ja alamäki (ülesmägi ja allamägi).
Enne Lähtet piilusin vana väetisehoidla ukse vahelt sisse.
Ei olnud ilus vaatepilt.
Lähte vaatetornist saime sootuks teistsuguse elamuse. Kohalikud aktivistid on kõvasti vaeva näinud spordiradade kaevamisega. Liivane pinnas ei ole aga väga püsiv. Loodetavasti võetakse midagi ette nõlvade kindlustamisega, muidu hakkavad puud lihtsalt radadele langema.
Edasi jõudsimegi värskele Tartu-Tabivere remondilõigule Piibe maanteel. Ülevaatuse tulemusena selgus mõningasi tagantjärele tarkusi.
Maantee ja kergliiklustee vahele tuleks alati rajada küvett, et vesi ei kannaks pinnast või misiganes lahtist ollust kergliiklusteele. Muidu on tulemus näotu, aga ka ohtlik. Murukamara tekkimisega see probleem väheneb, kuid ei kao. Talvel tähendab see libedat teed.
Lähte kooli juurde rajatud kergliiklustunnel on sootuks tööõnnetus.
Loomkatse näitas, et jalgrattaga on võimalik seda läbida, aga.. no vaadakem nüüd veel Kõrveküla tunneli pilti.. ja siis veel seda hiireurgu. Püüdes näha positiivset igas asjas, pean nentima, et Lähte tunnelil on oma sõnum: "vaadake lapsed, sellist tunnelit ei maksa tahta". See ei lohuta muidugi Lähte koolilapsi ja nende vanemaid. Kuigi tunnel ei ole suurem asi, on see siiski võimalus ellu jääda ja parem valik, kui maantee ületamine autode vahelt.
Lähtelt liikusime Piibe maanteed mööda tagasi Tartu suunas. Paraku lõppes kergliiklustee samas ära, mistõttu jätkasime sõidutee servas. Natuke maad hiljem oli veel üks suht mõttetu jupike kergliiklusteed. Korralik kergliiklustee algas ca 4km enne linna piiri. Natuke oli sellelt veel katet puudu, aga üldiselt puhas sõidurõõm. Enne linna sisenemist keerasime Jõhvi-Tartu-Valga maanteele ja sõitsime kuni uue ringristmikuni, kus samal hommikul oli liiklusmõrvar tapnud ennast ja kaks oma kaaslast. Kuigi antud juhtumis on üsna selge õnnetuse põhjus, siis oma osa on ka ringristmikul. Paratamatult on ringristmik põhimaanteel ootamatu. Peale pikka kiiret sõitu ei taju juht enam väiksematel kiirustel tegelikku kiirust. Veidi väiksem kiirus tundub juba venimisena. Seetõttu on tavaline, et ei saada õigel ajal pidama või sõidetakse ristmikule liialt suure hooga. Selleks, et juht saaks aru tegelikust kiirusest, on vaja keskkonnas muudatusi. Näiteks lauge kurv, haljastuse lähemale toomine ja tee kitsendamine on tavapärased võtted, mis sunnivad juhti rohkem hoogu maha võtma. Antud kohas on probleemiks ka see, et ringristmik on planeeritud liiga tasane ja ta ei ole eemalt nähtav. Raadi ringristmikul seda probleemi ei ole, kuna ring ise on väiksem ja selle keskele on paigaldatud lisaks haljastusele ka suured kivimürakad.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…

Puhkuse pildid 2015

Sai pisut klõpsutatud, nüüd on sillapildid sõkaldest eraldatud.
Esimesena jäi pildile Mustvee sild, mida ehitajad parasjagu viimistlesid.

 Tegemist on täiesti uue integraalse sillaga. Konsoolsed kaldaavad mahutavad kallasrada.

Silla tekiplaat on õnnestunud kuju ja mõõtmetega. Sambad on ebaproportsionaalselt jämedad ja jäigad. Kaks posti on ka üleliigsed.



Järgmine "veretu jahi" saak Alatskivilt. Kuniks Maanteeamet vaidleb asjaosalistega, peavad inimesed liikuma maantee servas. Vaielda võite ka kümme aastat, ühe kuuga oleks kasvõi truubi toru võinud siia panna. Keevitage kasvõi torupiiretest!







Vahelduseks paadisild Annimatsilt. Ajatu.
Tarvastus on rohkem kui üks sild, millel üleliia palju praktilist väärtust ei paista olema. Kuniks püsivad, on ju kena vaadata ja pildistada ka läbivajunud silda.



Viljandi rippsilda on keeruline kaadrisse püüda, lossimäed on metsa kasvanud.
Raplas on ühed Eesti toekaimad sillad. vana võlvsild sai hiljuti endale raudbetoonist tugevduse, mida silla …

Under Al Reem bridges

Al Reem Island is a new development area east of Abu Dhabi Island where most of the infrastructure and roads are in place since 2012. Many of the buildings are growing here and there already shaping the silhouette of the new highrise city.
Having lived around for more than a year I have many times thought to take a hike under Al Reem bridges. Now there were some compellling reasons to do so including the perfect weather.
The master plan of the northern part of the island (also known as Al Shams) has several channels bridged by the main road network.


There are countless of bridges ready for action. It is still a good chance to meet some desert foxes roaming around during late evenings.
The idea of the master plan is to separate people from cars. Even with the best transit system in place the highrise city will generate a lot of car traffic even more in a place where temperature can reach 50 celsius. So for those who don't like cars there is a good opportunity to walk or cycle alon…